Täna avalikustatud uuringu „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015” tulemused näitavad, et eri rahvustest Eesti elanike omavaheline läbikäimine on viie aasta taguse ajaga suurenenud. Venekeelse elanikkonna eesti keele oskus on paranenud ning teisest rahvusest noorte usaldus Eesti riigi suhtes on võrreldav eestlastest eakaaslastega. Seevastu on mõnevõrra süvenenud probleemid majandusliku ja poliitilise ebavõrdsuse tajumisel ning piirkondadest eristub nõrkade lõimumisnäitajatega Ida-Virumaa.
Monitooringu üheks rõõmustavamaks tulemuseks oli inimistevaheliste kontaktide tihenemine. Võrreldes 2010. aastaga on nende Eesti venekeelsete inimeste osakaal, kelle sõpradest-tuttavatest pool või enam on eestlased, kasvanud kaks korda. Samuti on vähem neid eestlasi, kes ei ole teistest rahvustest inimestega üldse suhelnud. Positiivset valmisolekut osalemiseks mitmerahvuselises naabruskonnas, õpingu- või töökollektiivis või omada teisest rahvusest sugulasi väljendab 40% eestlastest ja umbes 70% teistest rahvustest elanikest.
Uuringu projektijuhi Kristina Kallase sõnul on viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud eestlaste suhtumine kodakondsuse saamise tingimuste lihtsustamisesse. „Valdav enamus eestlasi leiab, et Eesti kodakondsuse võiksid lihtsustatud korras saada kõik Eestis sündivad lapsed olenemata nende vanemate kodakondsusest, aga ka teised Eestis varem sündinud inimesed,” lausus Kallas.
Teisest rahvusest noorte usaldus Eesti võimuinstitutsioonide suhtes on suurem kui vanemal põlvkonnal ning on sarnane eestlaste omale samas vanuserühmas. Seega võib 2015. aasta monitooringu põhjal täheldada olulist põlvkondadevahelist erinevust, kus iseseisvas Eestis sündinud ja üles kasvanud noorte suhtumises Eesti riiki hakkavad rahvuspõhised erinevused kaduma.
Integratsiooni monitooringu sisujuhi Tallinna ülikooli professor Raivo Vetiku sõnul mõõdeti esmakordselt uuringuga Eesti riigiidentiteedi näitajad, mis on seotud eestivenelaste kuuluvustundega ja eestlaste kaasamisvalmidusega. „Tulemustest ilmnes, et teistest rahvustest inimeste seos Eesti riigiga on tugev. Samas ei oma Eesti kodakondsus paljude eestivenelaste jaoks kuuluvustunde tähendust ja seda tajutakse peamiselt pragmaatilisena,” ütles Vetik.
Ehkki Eesti elanike keelteoskus on viimase viie aasta jooksul paranenud, ei vasta see veel ei tööalastele ega vaba aja suhtlemise vajadustele. Eestlastel jääb puudu vene keele ja teistel eesti keele aktiivsest oskusest, mis võimaldaks end nii suuliselt kui ka kirjalikult vabalt väljendada.
Haridusküsimustes on nii eestlastel kui teiste rahvuste esindajatel positiivne hoiak eri emakeelt kõnelevate laste segarühmade ning –klasside osas ning sobivaimaks ajaks osalise eestikeelse õppega alustamiseks peetakse juba lasteaeda.
Võrreldes eelmiste monitooringutega on teiste rahvuste esindajate hinnang venekeelsete koolide reformi võimalike positiivsete tagajärgede osas oluliselt langenud. Eestikeelses aineõppes nähakse õpilastele märkimisväärset lisakoormust aine omandamisel ning psühholoogilise stressi ning pinge allikat. Ülemineku positiivse küljena on oluliselt kasvanud hinnang, et ühine eestikeelne aineõpe soosib kontaktide tekkimist eestlaste ja venekeelse elanikkonna vahel.
Tänavu jaanuaris-veebruaris läbiviidud üleriigilisest küsitlusest ilmnes, et Eesti tööturul on täheldatav selge keelelis-rahvuslik eraldatus, kusjuures viimastel aastatel on see isegi suurenenud. Teisest rahvusest inimeste hinnangud oma tööturuvõimalustele on oluliselt madalamad kui eestlastel.
Uuringus on eraldi tähelepanu pööratud noorte hoiakutele. Teisest rahvusest noored on võrreldes vanema põlvkonnaga paremini kohanenud – neil on valdavalt Eesti kodakondsus ning nende usaldus riigiinstitutsioonide vastu on kõrgem. Nende hinnang oma võimesse mõjutada asju Eesti riigis on samal tasemel eestlaste hinnanguga.
Integratsiooni monitooringu koostanud Balti Uuringut Instituudi, Tallinna Ülikooli ja poliitikauuringute keskuse PRAXIS eksperdid on uuringuraportis pakkunud välja ka rea poliitikasoovitusi, kuidas lõimumist ühiskonnas paremini toetada.
Integratsiooni monitooring on Kultuuriministeeriumi poolt tellitud lõimumisvaldkonna sõltumatu süvauuring, mis viiakse läbi iga kolme - nelja aasta tagant. Tänavune uuring oli järjekorras kuues. Küsitlusuuring, mille valimisse kuulus 1200 vastajat üle Eesti, viidi läbi tänavu jaanuaris ja veebruaris. Lisaks viidi läbi fookusgrupi intervjuud, mis keskendusid mitmekeelsele koolile, meediatarbimisele ja eri rahvusest noorte võimalustele tööturul.
Uuringu tulemustega saab tutvuda SIIN.
