Spordiseaduse muutmine

• Dopinguvastaste reeglite täpsustamine ja toetuste tagasinõudmine

Muudatusega soovitakse kohustada järgima dopinguvastaseid reegleid lisaks sportlastele ja treeneritele ka taustapersonali, spordikohtunikke jt. Samuti soovitakse pahede loetellu lisada spordivõistlustega manipuleerimine ja muud spordieetika rikkumised.

Eetikareeglite rikkumisel ning sellele järgneva spordialase karistuse kandmise ajal ei ole riigil kohane maksta karistuse kandjale spordialase saavutuse eest saadud toetust. Seadusemuudatusega sätestatakse, et karistuse kandmise ajal ei maksta spordieetika reegleid rikkunud sportlastele, treeneritele ja teistele taustapersonali liikmetele toetusi. Samuti luuakse võimalus nõuda tagasi juba väljamakstud riiklikud toetused. Reguleeritakse ka olümpiavõitja riikliku toetuse maksmise peatamist ja tagasinõudmist sportlasele määratud tegutsemiskeelu perioodiks.

• Vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäära tõstmine

Hetkel on spordiorganisatsioonil ja spordikooli pidajal võimalus hüvitada vabatahtlikule spordikohtunikule tegevusega seotud kulusid kuni 20 eurot spordikohtunikuna tegutsemise päeva eest, kokku kuni 1040 eurot kalendriaastas. Need piirmäärad kehtivad alates 2018. aastast ning ei kata seega enam spordikohtunikuna tegutsemise hädavajalikke kulusid.

Kavandatud muudatuse tulemusel suureneb piirmäär ühes päevas kuni 45 euroni, kalendriaastas kuni 2340 euroni. Suurenenud hüvitis aitab tagada võistluste korraldajatele vajaliku abi ning spordikohtunike järelkasvu.

• SPORDIÜRITUSTE KORRALDAMISE NÕUETE AJAKOHASTAMINE

Eesmärk on tagada spordivõistlustest osasaajate julgeolek, turvalisus ja kvaliteetne teenindus ning korraldajatele võimalikult lihtne loa taotlemise protsess.

Ajakohastatakse spordiürituste korraldamise regulatsiooni ning loobutakse loa taotlemise nõudest spordialadel, kus praktikas probleeme ei ole, kuid mis hetkel luba nõuavad. Näiteks on sellisteks spordialadeks jäähoki ja korvpall. Samas viiakse loakohustuse alla mootorispordiüritused (auto-, mootorratta- ja veemotosport), kus riskid on suuremad. Sõnastatakse laiemalt kõrgendatud turvanõuetega üritused, mille puhul on korraldajal kohustus taotleda luba omavalitsuselt. Sellised spordivõistlused võivad olla näiteks võistlused, mis toimuvad väljaspool tavapärast toimumispaika, kuhu paigaldatakse suuremahulisi teisaldatavaid objekte või kus kasutatakse pürotehnikat.  

Auto-, mootorratta- ja veemotospordi võistluste puhul on valla- või linnavalitsuse luba vaja taotleda siis, kui võistlusi korraldatakse  sellisel võistlusalal või -klassis, kus toimub või on viimasel kahel aastal korraldatud rahvusvahelisi tiitlivõistlusi, Eesti meistrivõistlusi või karikavõistlusi. Loa taotlemisel tuleb esitada ka vastava spordialaliidu kinnitus, et võistluse turvalisuse ja ohutuse tagamisel lähtutakse rahvusvahelise või rahvusliku spordialaliidu kehtestatud nõuetest. Auto-, mootorratta- ja veemotospordi spordialaliidud kehtestavad võistluste turvalisuse tagamise eeskirja ja korra, millega nähakse ette läbipaistvad, objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid võistluste korraldamiseks ja läbiviimiseks. 

Samas toimumiskohas ja samale sihtrühmale regulaarselt toimuvate spordiürituste korraldamiseks võib taotleda hooajaloa, mis antakse kuni üheks aastaks. Selle muudatusega vähendatakse asjaajamist nii korraldajatele kui ka kohalikele omavalitsustele.  

Spordiürituse loata korraldamise eest või korraldaja kohustuste eiramise eest on Politsei- ja Piirivalveametil või valla- või linnavalitsusel võimalik edaspidi määrata kuni 20 000 euro suurune rahatrahv. Praegu kehtiva seaduse kohaselt võib trahv olla kuni 2000 euro suurune. 

Spordiseadus sätestab:

• spordi korraldamise üldised organisatsioonilised ja õiguslikud alused,
• sportlase ja treeneri õigused ja kohustused,
• spordi andmekogu eesmärgi ja tegevuse alused,
• spordi finantseerimise alused, sealhulgas spordiorganisatsioonide toetamise, olümpiavõitja riikliku toetuse, sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse maksmise, treeneri tööjõukulu toetamise ja vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamise alused,
• dopinguvastaste reeglite järgimise nõuded,
• spordivõistlustega manipuleerimise vastase riikliku kontaktpunkti korralduse alused
• spordiürituste korraldamise nõuded ja vastutuse nõuete rikkumise eest.

Tutvu spordiseaduse viimase versiooniga.

Spordiseaduse alusel on vastu võetud järgmised määrused:

• kultuuriministri määrus, mille järgi Kultuuriministeerium riigieelarvest spordi toetuseks saadud raha jaotab. See dokument sätestab spordialaliitude, maakonna spordiliitude, teiste spordiorganisatsioonide ja spordivõistluste korraldajate toetamise põhimõtted. Tutvu määrusega.
• kultuuriministri määrus, mis reguleerib treenerite tööjõukulude katmise toetuse määramist. Tutvu määrusega.
• kultuuriministri määrus, millega kehtestatakse taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetus perioodil 2019–2022” vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks tingimused ja kord. Tutvu määrusega.
• kultuuriministri määrus, mis reguleerib Eesti spordiregistri tegevust ja andmete kogumist. Tutvu määrusega.

Spordistipendiumide ja -preemiate määramist reguleerib „Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“.