Sport 2030

2015. aastal Riigikogus vastuvõetud „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ määrab kindlaks põhimõtted, millest spordipoliitika kujundamisel lähtutakse. Spordipoliitika alusdokumendi kohaselt on eesmärgiks seatud, et aastal 2030 vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele ning Eestis on kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu. Strateegiadokumendi kohaselt esitab Kultuuriministeerium Riigikogule igal aastal aruande põhialuste elluviimise kohta.

Eesmärk

„Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“  eesmärk on kirjeldada Eesti spordipoliitika põhisuunad aastani 2030.


Neli suurt eesmärki aastaks 2030:

  • Valdav osa elanikest liigub ja spordib
  • Liikumine ja sport on oluline majandusharu ning tööandja
  • Liikumine ja sport on sidususe, vaimsuse ja positiivsete väärtushinnangute kandja
  • Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud

Strateegiadokumendi rakendamine

Strateegiadokumendis "Eesti spordipoliitika põhialused 2030" on kirjas põhimõtted, millest riik spordipoliitikat kujundades lähtub. Need põhimõtted võetakse aluseks riiklike strateegiadokumentide - arengukavade, programmide ja ministeeriumite arengukavade koostamisel, mis näevad ette konkreetsed tegevused ja ressursid põhialustes toodud suundade elluviimiseks.

Spordipoliitika põhialustes välja toodud alaeesmärke täidavad lisaks riiklikule sektorile ka mitmed teised asutused ja organisatsioonid, peamiselt spordi katusorganisatsioonid Eesti Olümpiakomitee ja teiste juhtivate spordiühenduste vahendusel.

Vabariigi Valitsus esitab alates 2016. aastast igal aastal Riigikogule ülevaate spordipoliitika põhialuste elluviimise kohta.

2020. aastal esitatud aruande veebiversiooniga on võimalik tutvuda https://www.spordiregister.ee/aruanne/

Olulisemad muudatused spordis

  • Treenerite tööjõukulude toetus. Spordiklubid, spordikoolid ja spordialaliidud saavad alates 2015. aastast taotleda 5. ja kõrgema kutsetasemega treeneritele tööjõukulude toetust kuni 50% ulatuses. 
  • Tiitlivõistluste finaalturniirile kvalifitseerunud koondiste toetus. Vabariigi Valitsus kiitis 15. detsembri 2015. aasta kabinetiistungil heaks rahvusvaheliste tiitlivõistluste finaalturniirile pääsenud suurekoosseisulistele võistkondadele toetuse eraldamise põhimõtted.
  • Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum asutamine.

Täpsem info:
 

  • Noorte huvitegevuse toetussüsteemi rakendamine. 01.09.2017 – rakendus noorte huvihariduse ja huvitegevuse riigipoolne täiendav toetussüsteem, mille eesmärk on suurendada 7–19-aastaste noorte võimalusi osaleda kvaliteetses, süsteemses ja juhendatud huvihariduses ja huvitegevuses. Esimesel aastal toetuseks 6 mln eurot, järgnevatel 15 mln eurot.
  • Laste ujumise algõpetuse uue programmi ellurakendamine ujumisoskuse taseme tõstmiseks. Uue ujumise algõpetuse programmi kohaselt tõstetakse ujumistundide mahtu seniselt 24 tunnilt 40 tunnile. Vabariigi Valitsus otsustas, et alates 2018. aastast panustab riik igal aastal esimese kooliastme ujumise algõpetuse kursuse läbiviimisel 1 230 082 eurot.
  • Kultuuriministeeriumi eelarvesse lisati alates 2017. aastast spordialaliitude toetamiseks 1,5 miljonit eurot.
  • Kõrgema kutsekvalifikatsiooniga noortetreenerite palgafondi suurendati 352 000 euro võrra.

Täpsem info:

  • Töötajate sportimiskulude hüvitamise soodustamine. 01.01.2018 rakendus tööandjatele soodustus – töötajate sportimiskulude hüvitamist ei käsitleta enam erisoodustusena kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas.
  • Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise uus meede. Alates 2018. aastast on loodud kultuuri- ja spordiürituste korraldajatele meede, mis võimaldab tuua Eestisse suursündmusi.
  • Spordikohtunike töö tasustamise korrastamine. Alates 2018. aastast on Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna eelarves täiendavad 0,5 miljonit eurot, mille abil on spordiorganisatsioonidel võimalik spordikohtunike töö tasustamisel üle minna tulumaksuvabadelt stipendiumidelt töötasude maksmisele.
  • Olümpiavõitjate riikliku toetuse määra suurendamine. Alates 2018. aastast on olümpiavõitjate riikliku toetuse suurus võrdne Statistikaameti andmetel arvestatud eelneva aasta kolmanda kvartali keskmise palgaga.
  • Kääriku Spordikeskuse arendamine nüüdisaegseks treeningkeskuseks. 2017. aasta juulis lõpetati Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise I etapi tööd, kui valmis keskuse sportlasmajutushoone ning renoveeritud reoveepuhastusjaam ja veetöötlusjaam. 2017. aasta lõpus kuulutati välja ehitushanked II ja III etapi planeerimis- ja ehitustöödeks. Hanke võitja selgus 2018. aasta alguseks, kes peab II etapi raames 2018. aasta jooksul välja ehitama kunstmuru jalgpalliväljaku ning selle seotud ülejäänud osade ehitustööd lõpetatakse 2019. aasta suveks.
  • 2018. aastal suurendati treenerite tööjõukulude toetust, et tagada täiskohaga töötavale treenerile brutotöötasu 850 eurot kuus.

Täpsem info:

  • Team Estonia loomine. Team Estonia on Eesti tippsporti edendav projekt, mille eesmärk on läbi sportlaste toetamise ja neile igakülgse ettevalmistuse tagamise olümpiamängudel ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalite võitmine. Vabariigi Valitsus otsustas 2020. aasta eelarve läbirääkimistel tõsta Team Estonia toetuse 1 miljonilt eurolt 3 miljonile eurole. 
  • Regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programmi loomine. Programmi elluviimiseks on Vabariigi Valitsus ette näinud 600 000 eurot iga aasta alates 2019. aastast. Neljaks aastaks on eraldatud 2,4 miljonit eurot.
  • 2019. aastal suurendati treenerite tööjõukulude toetust, et tagada täiskohaga töötavale treenerile brutotöötasu 1000 eurot kuus.
  • Liikuma Kutsuva Kooli arendamine. Liikuma Kutsuv Kool toob liikumise kõigi Eesti õpilasteni, sõltumata vanemate võimalustest ja huvist või organiseeritud spordi kättesaadavusest, aidates kaasa laste põhiliikumisoskuste arengule, igapäevase liikumisaktiivsuse suurenemisele, liikumisrõõmu kasvule ning laste ja noorte enda algatusvõime kujunemisele.
  • Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse (EADSE) asutamine. 2019. aasta septembris asutas Eesti Olümpiakomitee uue Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse (EADSE), mis pärast Sihtasutus Eesti Antidopinguga liitumist hakkab lisaks dopinguvastasele võitlusele tegelema ka kokkuleppemängude vastase võitluse ja muude spordiausust puudutavate valdkondadega.
  • Alates 2019. aastast on Eesti Paralümpiakomitee (EPOK) ja Eriolümpia Eesti Ühendusega (EOEÜ) Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Puuetega inimeste katuseorganisatsioonidele eraldati lisavahendeid 400 000 eurot.

Täpsem info:

  • Vabariigi Valitsus otsustas 2020. aasta eelarve läbirääkimistel eraldada multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide rajamiseks 2020. aastal kokku 6 mln eurot.
  • Vabariigi Valitsus otsustas 2020. aasta eelarve läbirääkimistel tõsta Team Estonia toetuse 1 miljonilt eurolt 3 miljonile eurole.
  • Treenerite tööjõukulu toetuse suurendamine 2,5% võrreldes 2019. aastaga võimaldab koostöös spordiorganisatsioonidega 2020. aastal maksta täistööajaga töötavale noortega tegelevale treeneritel brutotasu 1 020 eurot kuus.

Täpsem info:

Viimati uuendatud 05.04.2021