Eesti ja Ukraina Kultuuriministeeriumide kultuurikoostöö programmi uuendamine
Uuendamisel on Eesti ja Ukraina kultuuriministeeriumide vaheline viieaastane kultuurikoostöö programm, mis põhineb 1996. aastal sõlmitud kultuurialase koostöö kokkuleppel. Viimane koostööprogramm kehtis aastatel 2017–2021. Kavatseme uue koostööprogrammi sõlmida 2025. aastal.
Kultuuriministeeriumi tugi Ukrainale Euroopa Liidus
2022. ja 2023. aastal ilmestasid kultuurivaldkonna arutelusid nii Euroopa Liidus kui teistes rahvusvahelistes organisatsioonides arvukad ühisavaldused Ukraina riigi, kultuuri ja kogukonna toetuseks ning Venemaa agressiooni hukkamõistuks. Toetusavalduste mõju on tuntavad ka konkreetsetes programmides ja algatustes. Selles on oluline roll ka Eestil.
Euroopa Liidu toetus Ukrainale vormus 2022. aasta suvel Euroopa Liidu kandidaatriigi staatusena. Eesti on Ukrainat selles protsessis aktiivselt toetanud ja toetab ka jätkuvalt, näiteks jagades oma ekspertkogemusi liitumiseks vajalike reformide läbiviimiseks. Ukraina eesmärk on jõuda liitumisläbirääkimisteni niipea kui võimalik.
Euroopa Liidu tasandil toetab Loov Euroopa programm meede Culture Moves Europe Ukraina loovisikute ja organisatsioonidega koostööd. Lisaks eraldi meede Loov Euroopa programmis koostööks Ukrainaga kultuuri ja pärandisektoriga eelarvega 5 miljonit eurot. Euroopa Liit rahastab programmi võimalusi tutvustavat infopunkti Ukrainas.
Euroopa Komisjonis on ettevalmistamisel Ukraina toetusmeede ning Poola, Läti, Leedu ja Eesti on toetanud sellesse horisontaalsesse meetmesse kultuuri-, audiovisuaal- ja pärandisektori kaasamist.
Euroopa Komisjoni kultuuripärandi ekspertrühma juurde on loodud alarühm, mis tegeleb Ukraina kultuuripärandi kaitsmise ja säilitamise teemadega.
Kultuuri- ja spordikoostöö lõpetamine Venemaa ja Valgevenega
Venemaa sissetung Ukrainasse muutis oluliselt meie ministeeriumi välissuhete fookust. Loetud päevad pärast sõja algust, 2022. aasta 28. veebruaril, taandus KuM ametliku kirjaga kultuuriprogrammi sõlmimisest Venemaaga aastateks 2022–2024. Lisaks lõpetasime 2022. ja 2023. aastal järgmised järgmistest Venemaa ja Valgevenega sõlmitud lepped:
- Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vaheline kehakultuuri, spordi ja turismi koostöökokkulepe;
- Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Riikliku Kinokomitee vaheline koostööfilmide tootmise kokkulepe;
- Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ning Vene Föderatsiooni Kultuuri- ja Massikommunikatsiooni Ministeeriumi vaheline kultuuri- ning massikommunikatsiooni alase koostöö kokkulepe;
- kultuuri- ning massikommunikatsioonileppele tuginev programm 2022–2024;
- Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ja Valgevene Vabariigi Kultuuriministeeriumi vahel sõlmitud kultuurialase koostöö kokkulepe;
- Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vaheline kokkulepe koostöö kohta kultuuriväärtuste säilitamisel.
Igasugune rahvusvaheline kultuuri- ja spordikoostöö Venemaaga, mida koordineeritakse riiklike kokkulepete alusel avaliku raha eest, on peatatud. Sellevõrra suurema panuse suunasime Ukraina kultuurisektori aitamisele ja meie kahe riigi kultuurisidemete tugevdamisele, mis on üks meie põhifookusi ka 2024. aastal.
Meelis Kompus: Venemaal esinevatel artistidel ei ole kohta Eesti lavadel (Ajaveeb Kuva, 18.04.2024)
Toetus rahvusvahelistes organisatsioonides
Üks võimalus Ukrainat toetada on isoleerida Venemaa rahvusvahelisest koostööst ja visata välja organisatsioonidest, kust vähegi võimalik.
1. Euroopa Nõukogu
Euroopa Nõukogust visati Venemaa välja 16. märtsil 2022. See tähendas suuremaid liikmemakse allesjäänud riikidele, lisaks oleme vabatahtlikult aidanud tasuda Ukraina liikmemakse erinevates programmides, näiteks filmide kaastootmisfondis Eurimage. Euroopa Nõukogul on spetsiaalne Ukraina tegevuskava „Resilience, Recovery and Reconstruction“, mida vastavalt vajadusele jooksvalt uuendatakse ja mis sisaldab ka kultuuri ja pärandit. Ukraina on palunud abi kultuuri infrastruktuuri ülesehitamisel, muuseumikogude digimisel, kultuuriväärtuste varastamise ja illegaalse kaubanduse vastu võitlemisel. Kultuuri-, pärandi- ja maastiku komitee istungil ütles Ukraina kultuuriministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juht Irõna Strašnenko, et sõja ajal hakati kultuuri rohkem tarbima. Kui uuringu järgi tarbis enne sõda kultuuriteenuseid 50% inimestest, siis sõja ajal 60%. 2022. aastal toimus Ukrainas 150 esietendust ja rohkem kui 1000 näitust. Kultuur on nii võitlemise põhjus kui ka jõudu andev mootor.
2. UNESCO
UNESCO-st ei saa Venemaad välja visata, kuivõrd see on ÜRO allorganisatsioon ja ÜRO-st väljaviskamine nõuaks julgeolekunõukogu otsust. UNESCO liikmena on Venemaal õigus kuuluda erinevatesse komiteedesse, mistõttu on oluline Venemaa kandidatuure blokeerida või pakkuda talle tugevat konkurentsi. Edukas näide Venemaa mõju vähendamisest on nende väljajäämine 2023. aastal UNESCO täitevkogust, mille liikmed nad on olnud sellest alates, kui sinna riike valima hakati. See oli Eestiga samameelsete riikide võit.
Sõja puhkedes oli Eesti UNESCO 1954. aasta Haagi konventsiooni II protokolli komitee ja büroo liige. Ajastus oli huvitav, kuna Haagi konventsioon tegeleb kultuuripärandi kaitsega relvakonflikti korral. Eesti algatusel ja toetusel kutsuti kokku erakorralisi istungeid, võeti vastu Vene Föderatsiooni agressiooni hukkamõistvaid avaldusi, eraldati Ukrainale raha ja võeti 2023. aastal 20 Ukraina kõige olulisemat pärandiobjekti rahvusvahelise tõhustatud kaitse alla.
Loe lähemalt: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/kultuuriparand-relvakonflikti-ja-valispoliitika-vahel/
UNESCO dokumenteerib iga päev satelliidifotode kaudu Ukrainas kahjustada saanud või purustatud kultuuriväärtusi – 2024. a oktoobri seisuga on selliseid kultuurikeskusi, kirikuid, muuseume, raamatukogusid, teatreid ja kinosid 457. Tõsine murekoht on ka Ukraina kultuuriväärtuste ebaseaduslik väljavedu. UNESCO pakub Ukraina kultuurisektorile eksperdinõu ja korraldab koolitusi kultuurisektori töötajatele, selleks avatakse Lvivis lähiajal UNESCO kultuurikeskus. Samuti aitab UNESCO koordineerida projekte ja programme, millega eri organisatsioonid ja riigid Ukrainat toetada soovivad, ning pakub ka vajalikku praktilist abi ja rahalist toetust kahjustatud pärandi taastamistöödeks.
UNESCO liikmesriikide hulgas tegutseb aktiivne Ukraina sõprade grupp, mis hoiab sõda pidevalt päevakorras. Kuna kriise maailmas jagub, on oht, et Ukrainas toimuv vajub muidu unarusse. Väheoluline ei ole ka USA naasmine UNESCO liikmeks 2023. aasta juunis, millega lisandus üks toetushääl Ukrainale ja suurenes organisatsiooni eelarve.
Maailmapärandi konventsiooni puhul jälgisid Euroopa riigid murega, kuidas laheneb probleem, et komitee 2022. aasta istungi toimumiskohaks oli juba aasta varem valitud Kaasan Venemaal. 46 samameelset riiki, sh Eesti esitasid UNESCO-le ultimaatumi, et kui istungit ei viida üle neutraalsele pinnale või kui seda juhatab vene saadik, boikoteeritakse üritust. Samasuguse kirja saatsid maailmapärandi komitee liikmetele ka 41 UNESCO rahvuslikku komisjoni, sh UNESCO ERK. Survestamine kandis vilja ja istung jäeti ära, boonusena arvati 2023. jaanuaris erakorralisel veebiistungil Odessa linnasüda UNESCO ohustatud pärandi nimekirja. Kui harilikult valmistatakse nimekirja kandeid ette kümme ja rohkem aastat, siis Odessa taotluse ettevalmistus algas 2022. aasta suvel ja juba oktoobris esitas president Zelenskõi selle UNESCO-le. Pärast nimekirja arvamist kohtus Odessa linnavalitsus Tallinna linnavalitsusega, kus nõustati Odessat maailmapärandi haldamises. Loe lähemalt: https://kul.ee/uudised/maailmaparandi-juubeliaastat-varjutab-komitee-istungi-toimumine-venemaal
Rahaline abi
Sõjalist abi annab iga riik eraldi, kuid pärandivaldkonnas on hea pakkuda abi just rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, sest koos saab rohkem ära teha. UNESCO on mobiliseerinud Ukraina heaks nii Haagi konventsiooni teise protokolli fondi kui ka kultuuripärandi hädaabifondi (Heritage Emergency Fund), kust rahastatakse pärandiga seotud kriisiabi ja -ennetust üle maailma. Kahel viimasel aastal oli fondide üks prioriteete Ukraina. Lisaks Ukrainas kohapeal antud abile koolitati ka naaberriike, sest Ukraina kultuuriväärtusi veetakse illegaalselt üle piiri. Kultuuriministeerium on hädaabifondi doonor alates selle loomisest 2015. aastal. Aastate jooksul oleme teinud fondi vabatahtlikke sissemakseid 95 000 eurot. Seega on meiegi toetus läinud Ukraina heaks, aga ka teiste kriiside lahendamiseks Afganistanis, Liibanonis ja mujal.
3. Eesti ja Ukraina ühine pärand
Eestil ja Ukrainal on ka ühist pärandit. Struve geodeetiline kaar, mis on teaduspärandina maailmapärandi nimekirja arvatud, läbib kokku kümmet riiki.
Sõja kestel on Eesti ja Ukraina esitanud koos UNESCO pärandinimekirjadesse kaks taotlust. Esiteks põsanka lihavõttemunade kaunistamise traditsiooni, mis kandideerib UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Põsanka ehk pysanka on batika meetodil kaunistatud Ukraina lihavõttemuna. Põsanka nime all tuntud munade kaunistused pole maalitud, vaid vahaga kirjutatud. Kasutatakse ornamente ja traditsioonilisi rahvuslikke mustreid, millel kõigil on oma tähendus. See traditsioon elab ka sõja ajal, muuhulgas kirjutavad naised kaitsemärkidega põsankasid meestele ja poegadele, kes on sõjas. Otsus nimekirja kandmise kohta tehakse UNESCO-s 2024. aasta lõpus.
Teiseks esitati Eesti eestvedamisel taotlus UNESCO maailma mälu registrisse. Maailma mälu programm tegeleb dokumendipärandiga ning koos Ukraina, Läti, Leedu ja Poolaga soovitakse kanda registrisse GULAG-i vangilaagritest saadetud kasetohule kirjutatud kirjad aastatest 1940–1965. Kuna kasetohukirjad on seotud kommunismi kuritegude, genotsiidi ja küüditamistega, ei lähe taotluse läbivaatamine ilmselt lihtsalt, ometi on see võimalus neist teemadest rahvusvahelisel areenil rääkida.
4. ICCROM
Eesti on koos samameelsete riikidega survestanud ka neid rahvusvahelisi organisatsioone, kes pole ise Ukraina sõja suhtes liigset aktiivsust üles näidanud. Näiteks saatsid Eesti, Läti, Leedu ja Poola kultuuriministrid 29. märtsil 2022 rahvusvahelisele mälestiste kaitse organisatsioonile ICCROM-ile ühispöördumise ning sama aasta 19. aprillil kohtuti Roomas ICCROM-i peadirektoriga. Pärast seda avaldas ICCROM senisest jõulisema avalduse Ukraina küsimuses. Ühisavalduste tegemine sõja ajal võib kõlada tühjalt, aga see on osa rahvusvahelisest koostööst ja kõlab kokku ukrainlaste endi palvega: palun rääkige meist pidevalt, ärge laske meid unustada!
Tugi Ukraina põgenikele
Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikel on võimalik taotleda ajutise kaitse või rahvusvahelise (täiendava) kaitse staatust. Nende staatustega kaasneb tähtajaline elamisluba ja ligipääs paljudele riiklikele teenustele. Muuhulgas pakub Eesti riik siia jõudnud täiskasvanud põgenikele kohanemisprogrammi, mis annab inimestele esmased teadmised meie ühiskonnas paremaks hakkama saamiseks. Kohanemisprogramm koosneb baaskoolitusest ja eesti keele õppest. Kuna ajutise kaitse ja rahvusvahelise (täiendava) kaitse õiguslikud staatused on mõnevõrra erinevad, siis ka kohanemisprogrammi pakutakse vastavalt inimeste õiguslikule staatusele eraldi.
Kohanemisprogrammi baaskoolitusel räägitakse Eesti elukorraldusest alates riigi toimimise põhimõtetest avaliku käitumise normideni, eesti keele olulisusest kuni Eesti kultuurieluni, riiklikest toetustest ja tööturust kuni praktiliste näpunäideteni igapäevaelu korraldamiseks. Koolituse eesmärgiks on pakkuda siia jõudnud inimestele tuge just siis, kui nad kõige rohkem seda vajavad, olles põgenikuna jõudnud võõrasse riiki.
Keelekursustel antakse inimestele esmased eesti keele oskused keelekümblusmeetodil ehk vahekeeleta. Nii baaskoolitus kui ka keelekursused on osalejatele tasuta. Eesti seaduste järgi on ajutise ja rahvusvahelise kaitse saajatele kohanemisprogrammi läbimine kohustuslik, keeleõppe puhul on kohustuslik läbida A1 kursus, kuid soovijad saavad jätkata A2- ja B1-taseme kursustel.
Ajutise kaitse saanutele mõeldud kohanemisprogrammi hakati pakkuma 2022. aasta juulis. Praeguseks on selle raames baaskoolituse läbinud üle 26 000 inimese. Ajutise kaitse saanutele mõeldud A1 keelekursuse on läbinud ligi 15 000 õppurit.
Rahvusvahelise kaitse saajatele mõeldud kohanemiskoolitusi on sama aja jooksul läbinud üle 2871 inimese ja keelekursusi A1 kuni B1 tasemetel läbis üle 400 Ukrainast pärit inimest.
Kohanemisprogrammi koolitusi pakutakse nii klassiõpeformaadis kui ka online, vene, inglise ja rahvusvahelise kaitse staatuse puhul seitsmes erinevas, sh ukraina keeles.
2022. ja 2023. aastal eraldas Kultuuriministeerium kokku 40 000 eurot ukrainlaste katusorganisatsioonidele Eestis. Nii Eesti Ukrainlaste Kongress kui ka Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon toetasid aktiivselt Eestisse saabuvaid põgenikke ning aitasid muuhulgas viia nendeni olulist riigiinfot.
Integratsiooni Sihtasutus toetas 2023. aasta veebruaris ja augustis ettevõtmisi, mis aitasid noortel Ukraina sõjapõgenikel hoida sidet oma keele- ja kultuuriruumiga kogukondlike tegevuste kaudu. Rahvusidentiteedi säilitamine on oluline nii ukraina noorte kohanemiseks Eestis kui ka nende kodumaale tagasipöördumise puhul. Toetatud projektide raames korraldati ukraina keele ja kultuuri õpet, samuti ukrainakeelseid kultuurisündmusi koostöös ukraina kultuuriseltside, eesti vabaühenduste ja muude organisatsioonidega. Tuge said ka ukrainakeelne podcast Delfi keskkonnas, ukrainakeelse laste- ja noorteraamatute välja andmine, suvelaagrid, kinoklubid ja paljud muud.
2024. aastal toetati ukraina noortele suunatud linna- ja loovuslaagrite korraldamist, aga ka ukrainakeelse raadiosaate valmimist ja lasteajakirja väljaandmist. 2025. aasta I kvartalis jätkub toetus uue taotlusvooruga.
Videokoolitused Ukraina Kultuuriministeeriumi töötajatele
Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakond on korraldanud Ukraina kultuuriministeeriumi juhtkonnale kaks videokoolitust.
1) Riiklike kultuuriasutuste juhtimise ning sihtasutuste loomise ja seadusandluse teemaline koolitus Ukraina Kultuurministeeriumi kunsti- ja loomemajanduse aseministrile 2022. aasta oktoobris, kus koolitajateks olid meie ministeeriumi kultuuriväärtuste ja kunstide osakonna juhatajad.
2) Muuseumide infosüsteemi MuIS teemaline videokoolitus 2023. aasta detsembris Ukraina Kultuuriministeeriumi kultuuripärandi digiteerimise aseministrile, muuseumiekspertidele ja tehnilisele personalile, kus koolitajateks olid meie ministeeriumi ja muinsuskaitseameti selle ala eksperdid.
Mõlemad koolitused oleme korraldanud tasuta.
Erakorraline Ukraina fond
2022. aastal loodi erakorraline fond laiapõhjalise mõjuga Ukraina kultuuri- ja spordiprojektide toetamiseks. See pole avalik voor, vaid lähtub eelkõige Ukraina kultuuriministeeriumi prioriteetidest ja akuutsetest vajadustest.
2022–2024 on sellest fondist toetust saanud järgmised projektid:
2024. aasta novembris toimus Stary Sambiri piirkonna kultuuri-, haridus- ja omavalitsusjuhtide õppereis Eesti kultuuriasutustesse, koolidesse, omavalitsusüksustesse ja ministeeriumitesse. Kultuuriministeerium aitas katta delegatsiooni vastuvõtu, majutuse ja toitlustusega seotud kulud.
Kunstiline projekt toimus 2024. aasta mais ja juunis Nazarii Tarasenko doktorikraadi kaitsmise loomingulis-teadusliku projekti raames ja kujutas endast nelja-aastase uurimistöö kulminatsiooni. Projekti käigus esitati Kiievis ja Lvivis Arvo Pärdi teoseid "Missa syllabica" (1977), "Sieben Magnificat-Antiphonen" (1988), "Berliner Mass" (1991) ja "O Holy Father Nicholas“. Kultuuriministeerium aitas katta kontserdi trüki-, reklaami- ja kontserdivarustuse rendi ning orkestri rongipiletite kulud.
Projekti toel said Ukraina ametnikud ja filmitööstuse esindajad 2024. aasta maikuus osaleda Eesti filmitegijate koostööprojektina arendatava dokumentaalfilmi "VONA: ökotsiidi sees" raames sündmusel "VONA: Inside Ecocide Hybrid Hackathon" Cannes'is, Prantsusmaal. Ürituse eesmärk oli leida lahendusi keskkonnakahjule konfliktipiirkondades. Kultuuriministeerium aitas katta Ukraina osalejate reisi- ja majutuskulusid Cannes’is.
Projekti eesmärk oli toetada Lvivi Rahvusooperi 60-liikmelise trupi esinemiste korraldamist Tallinnas Alexela Kontserdimajas ja Tartus Vanemuise Kontserdimajas 2024. aasta veebruaris. Kultuuriministeerium aitas katta Lvivi balletitrupi majutuskulud Tallinnas ja Kaunases.
Projekti raames näidati 2024. aasta veebruarist juunini Tartu ja Tallinna elanikele kaasaegseid Ukraina filme eestikeelsete subtiitritega ning Tartus ja Tallinnas elavatele ukrainlastele, sh sõjapõgenikele kaasaegseid Eesti filme ukrainakeelsete subtiitritega. Projekti raames toimus seitse filmiesitlust Tallinnas ja kuus filmiesitlust Tartus, igal esitlusel osales 100–200 inimest. Kultuuriministeerium aitas katta filmide tõlkimise ja subtiitrite tegemise kulud.
17.11.2023–13.01.2024 oli Tartus Kogo galeriis üleval tuntud Ukraina kunstniku Alina Kleytmani projekt "Vägivalla lõputu sära", mis koosneb eri meediumides valminud seeriatest ja dokumenteerib Venemaa inimsusevastaseid kuritegusid sõjas Ukraina vastu. Kleytmani videod keskenduvad nii veristele ajaloosündmustele kui ka praegusele sõjategevusele.
Kultuuriministeerium aitas katta teoste produktsiooni ja töötoa vahendite kulusid, kunstniku ja assistendi reisi- ja majutuskulusid ja teoste transpordikulusid.
Viited
24.08.2023, Ukraina taasiseseisvumispäeval toimus Tallinnas Vabaduse väljakul tasuta kontsert „Ukraina tänab!“ Kontserdi eesmärk oli avaldada tänu kõigile Eesti inimestele, kes on Ukrainat toetanud, ja üheskoos tähistada Ukraina taasiseseisvumise päeva.
Kontseri avas kultuuriminister Heidy Purga tervituskõnega. Tänukontserdi esimeses osas olid laval Tallinna Politseiorkester Siim Aimla dirigeerimisel ja solistid Elina Nechayeva, Stefan, Tanel Padar, Silver Sepp, Ruslan Trochynskyi, Rute Trochynskyi ja ansambel Svjata Vatra. Kontserdi teises osas on laval Ukraina-Kanada trio Balaklava Blues ja Eesti publikule Eurovisiooni võitjana tuntud Ruslana. Kontserdi finaalis astus lavale RAM ja kõik õhtu jooksul esinenud artistid, et kanda ühiselt ette Ukraina vabadusvõitluse hümniks saanud laul „Punane lodjapuu aasal“.
Kontserdi raames koguti annetusi Ukrainas sõja eesliini lähistel elavate laste turvalisust tagavateks projektideks, täpsemalt Ida-Ukraina linnade koolidele pommivarjendite ehitamiseks.
Kultuuriministeerium aitas katta Ukraina muusikute reisikulusid.
Viited
31.05–20.10.2023 toimus Londonis Euroopa Majas Kaupo Kikkase näitus „Mille sina võtaksid?“ Näituse moodustavad kaksteist fotograafilist ja narratiivset portreed Ukraina diasporaast, suurimast inimeste sundümberasumisest peale teist maailmasõda. „Mille Sina võtaksid?” on vaatajale suunatud küsimus. Näitusel käsitletavad esemed tuletavad meile meelde, et me võime kõik jääda kodutuks ning meile kõigile esitatakse sama küsimus: kui asjad on maailma laiali paisatud ja identiteeti ümbritseb segadus, siis kui palju jääb alles sinu elust – sinust endast – kui sul õnnestub jõuda üle piiri.
Pärast Londonit reisis näitus Eestisse, kus see pandi 20.11.2023 üles Viru Keskuse aatriumi. Tulevikus on kavas viia see Ukrainasse.
Kultuuriministeerium aitas katta näituse tootmiskulusid.
Viited
11.–13.05.2023 toimus Tallinnas III rahvusvaheline etenduskunstide festival „Kõheda Vastasmõju Festival“, kus osales ka Ukraina teater Photinus Studio.
Kultuuriministeerium aitas katta Ukraina näitlejate reisi- ja majutuskulusid.
08.04.-10.09.2023 KUMUs toimunud näitus aitas ühest küljest ümber kirjutada Euroopa avangardi ajalugu, teisalt võimaldas see tuua teosed Eestisse pakku, et kaitsta neid sõjas hävimise eest.
Näitus tutvustas uuenduslikke kunstilisi tulevikunägemusi, mis sündisid Ukraina ajaloolistel aladel 1910.–1920. aastatel. Väljapanekul eksponeeritud teosed, mis kätkevad radikaalseid tulevikuunelmaid maali- ja filmikunstis, lavakujunduses, arhitektuuris ja kirjanduses, sh Oleksandra Eksteri, David Burljuki, Oleksandr Bohomazovi, Vassõl Jermõlovi ja paljude teiste tähelepanuväärsete autorite loomingus, on pärit muuseumidest, mis jätkavad tööd ka sõja ajal, Venemaa katkematute rünnakute all. Näitus loob aluse nii lääne kui ka vene avangardi ajaloo kriitiliseks postkoloniaalseks ümberhindamiseks ning tõstab esile Ukraina kunstielu eripärad ja seosed 20. sajandi esimeste kümnendite rahvusvahelise arenguga.
Kultuuriministeerium aitas katta näituse ja kaasneva programmi koostamise ja koordineerimise tasusid ning sõjaolukorrast tingitud transpordi lisakulusid tollipaberite vormistamisel, teoste kindlustamisel ja turvalisuse tagamisel.
Viited
Venemaa agressiooni esimesel aastapäeval, 22. ja 23. veebruaril 2023 toimusid Kanuti Gildi SAAL-is Ukraina sõjapõgeniku, noore Donetski piirkonnast pärit lavastaja Sofija Melnikova lavastuse "Drama Queen" etendused, kus autor jutustas oma Harkivist põgenemise ja Riias kohanemise loo.
Kultuuriministeerium aitad katta etenduse lavastaja ja näitleja majutuskulusid ja tõlketehnika rendi kulusid.
Viited
Kiievi Eesti saatkonna ja Ukraina NBA-tähe Slava Medvedenko algatusel toimus 19. novembril 2022 Kalevi Spordihallis Ukraina ja Eesti sporditähtede heategevuslik korvpallišõu. Eesti tiimis mängisid toonane riigikogu spiiker ja endine korvpalliliidu president Jüri Ratas, kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter, näitleja Mait Malmsten ning ka mõned endised korvpallurid. Ukraina võistkonna sõukorvpallurid näitasid oma trikke nii mängu ajal kui ka poolajapausil. Nimekaim külaline, kahel aastal Los Angeles Lakersiga NBA meistriks tulnud ning pärast sõja puhkemist need meistrisõrmused kodumaa laste abistamiseks maha müünud Stanislav Medvedenko andis oma panuse treenerirollis.
Sõbralikus õhkkonnas toimunud mängu võitsid ukrainlased 59:57. Üritusega koguti kokku 24 937 eurot ja kogu tulu läks pommitabamuse saanud Kiievi legendaarse Avangardi spordikeskuse ülesehitamiseks, mis on tänaseks ka teoks saanud.
Kultuuriministeerium aitas katta mängu korralduskulusid.
Viited
2022. a oktoobris kohtus tollane kultuuriminister Piret Hartman videosilla teel Ukraina kultuuriministri Oleksandr Tkatšenkoga, uurimaks, mida Ukraina kultuurisektor sõjatingimustes kõige rohkem vajab. Tkatšenko esitas tungiva palve saata generaatoreid, mis on elektrikahjustuste tõttu kultuuriobjektide säilimiseks ja kultuuriasutuste töö alalhoidmiseks talvel elulise tähtsusega.
Võtsime appihüüdu kuulda ja hakkasime kohe korraldama generaatorite soetamist ja Ukrainaasse saatmist. See sai teoks 2022. aasta detsembris Välisministeeriumi annetatud bussidega, kui saatsime teele 7 generaatorit, mis tänaseks jõudnud Žõtomõri oblasti muuseumidesse ja kultuurikeskustesse.
Viited
Ukraina toetamine spordivaldkonnas
Sõja puhkedes võttis alaliit ühendust Ukraina aerutamisföderatsiooni presidendi Igor Slivinskyiga, mille tulemusel korraldasime juba nädal hiljem oma koostööpartneri transpordiga Ukraina noorte aerutajate toomise sõjapõgenikena kriisikoldest Eestisse (suuremad ettevõtjatest toetajad Raitwood, HMPK, Benio Puit). Kogusime kokku just need noored kes olid esimeste pommitamiste eest põgenenud klubidesse, kuna nende kodud olid rusudes või vanematega polnud kontakti. Soovisime aidata neid noori sõjakoledustest eemale, kaasata neid treeningutesse, õlg-õla kõrval oma Eesti treeningkaaslaste juurde ajutiselt elama, et oleks hõlpsam siin sotsialiseeruda ja sõjaõudustest eemal olla. Tegutsesime ühiselt nii kuidas meil vähegi ressurssi oli. Eestisse jõudis aerutamisnoori koos nelja täiskasvanud saatjaga (naistreenerid ja emad) kokku 33. Kokku paigutasime 16 noort Tartusse ja 17 Tallinnasse. Enamus neist lapsed, osad ikka väga väikesed, kelle vanemate kontaktid olid jätkuvalt teadmata või olid nad sõjas. Heade toetajate ja eraettevõtete abiga saime üsna kiirelt korraldada neile esialgu riigi poolt pakutud ajutise majutuse ja toidu asemele pikaajalise majutuse Tallinna Pirita Spordikeskuses ja Tartus, kus üürisime kaks eramaja. Aitasime oma tugiisikute abiga viia läbi esmased toimingud ning võtsime need lapsed meie klubide juures hoole alla. Saime jagada grupid selliselt, et nendega koos olid vanemad saatjad ja neile toeks meie alaliidu ning aerutamisklubide inimesed Tartus ja Tallinnas. Kokkuvõtteks võtsime alaliiduna kohustuse, mis on enam kui loomulik sellises olukorras ja vähim mida sellel hetkel teha saime.
Möödunud suvel käisime alaliidu bussiga kolmel korral meie hoole all olnud noori sõjapõgenikke kodumaale viimas, seda Ukrainaga kooskõlastatult ja juhul, kui kodustega oli saadud kontakt või leitud sugulased ning tekkis sobilik hetk kodumaale naasmiseks. Ukrainlaste kodumaale naasmise soov, samas kui sõda oli ja on endiselt käimas, oli liigutav ja mõtlemapanev. Tänaseks on neist Ukraina aerutajatest jäänud Eestisse 7, kes jäid koos oma emadega Eestisse ja keda aitasime ka töökohtade leidmisel ning kes saavad siin iseseisval kenasti hakkama. Siiajäänud sportlased treenivad meie Pärnus, Tallinnas ja Tartu klubides.
Täname vabatahtlikke ja annetajaid! Erilised tänusõnad meie riigile sest sõja alguspäevadel antud tugi sõjapõgenikele on ka meie Ukraina nooraerutajate elus korvamatu. Slava Ukraini!
EADSE on hea tahte avaldusena omal kulul testinud Ukraina Antidopingu-Agentuuri palvel ja nende poolt nimetatud Eestis viibivaid Ukraina sportlasi.
Eesti Olümpiaakadeemia on toetanud kooliolümpiamängude korraldamist paljudes Eestimaa koolides, milles on osalenud ka Ukraina lapsed. Kooliolümpiamängude korraldajate sõnul on kooliolümpiamängude olümpiaharidusperioodi tegevused ja spordipeo võistlused aidanud väga palju kaasa Ukraina laste kohanemisele ja oma klassikaaslastega ühtse tiimitunde tekkimisele.
Eriolümpia Eesti Ühendus tegi 2022. aasta märtsis rahalise korjanduse ja eriolümpia sportlase Martin Kiisi maalide müügi Ukraina eriolümpia toetuseks. Koguti 1295 eurot, mis saadeti otse Ukraina eriolümpia ühendusele, et nad saaksid oma tegevusi jätkata.
- 25. veebruaril 2022 korraldati FCI Levadia ja FC Flora vahelisel Eesti jalgpallihooaja avamängul aktsioon, millega nõuti sõja lõpetamist ja avaldati toetust Ukrainale.
-
2022. aasta hooaja eel otsustas Eesti Jalgpalli Liit vabastada noorte meistrivõistlustel osalevad Ukrainast tulnud lapsed litsentsitasust.
-
2022. aasta jalgpallihooaja esimese ja teise vooru mängudes korraldasid mitmed Premium liiga klubid erinevaid aktsioone Ukraina toetuseks ning kokku koguti sõjapõgenike toetamiseks 3512 eurot.
-
24. märtsil 2022 kogus Eesti Jalgpalli Liit Eesti-Küpros mängu külastajate ja annetajate abil Ukraina toetuseks 50 331 eurot ja 50 senti.
-
31. märtsil 2022 toimunud FIFA kongressil oli Eesti Jalgpalli Liit ühena neljast FIFA liikmest vastu vene keele lisamisele FIFA ametlikuks keeleks.
-
4. aprillil 2022 saatis Eesti Jalgpalli Liit ligi 13 tonni toiduabi Ukrainale, mis kohaliku jalgpalliliidu koordineerimisel jõudis hädas olevate inimesteni.
-
6. aprillil 2022 näitasid spordiinimesed traditsiooniliselt üle maailma valget kaarti, mis sümboliseerib tolerantsust, hoolimist ja positiivsust. 2022. aastal oli toetusaktsioon suunatud Ukraina sõjapõgenike toetuseks ning selles osales Eesti meeste jalgpallikoondis.
-
15. mail 2022 pidasid Tallinna FC Flora ja Kiievi Dinamo A. Le Coq Arenal heategevusliku sõpruskohtumise „Mäng rahu nimel”, mille võitis 3:0 Dinamo. Mängule kogunes 4550 pealtvaatajat. Kogu piletitulu ning mängupäeva annetused annetati Ukraina heaks.
-
2022. aasta kevadel korraldas FC Flora fänniühendus Viies Sektor Ukraina toetuseks oksjoni, mille tulu oli 5732 eurot. Oksjonil läksid kaubaks mitmete Eesti koondislaste särgid ja muud esemed.
-
6. juulil 2022 kohtus Eesti Jalgpalli Liidu delegatsioon oma kontoris Ukraina parlamendi liikme, Ukraina-Eesti sõprusrühma juhi Arsenii Pushkarenkoga. Kohtumisel avaldati Ukrainale toetust ja arutati võimalusi abistada Ukraina Žõtomõri oblasti jalgpalli.
-
20. juulist kuni 1. augustini 2022 toimus Eesti Jalgpalli Liidu ja toetajate abil Ida-Virumaal laager Ukraina noortele jalgpalluritele FK Rukhi akadeemiast.
-
2022. aastal tunnustas Eesti kaitsevägi Eesti Jalgpalli Liitu kui tööandjat, kes panustab Eesti julgeolekusse õppustel osalevate riigikaitsjatest töötajate toetamisega. Suurõppusel Siil 2022 osalevatele töötajatele tagas Eesti Jalgpalli Liit sel perioodil igakuise sissetuleku tavapärases mahus, mida tunnustades lisas kaitsevägi Eesti Jalgpalli Liit riigikaitsjaid toetavate tööandjate nimekirja. Eesti Jalgpalli Liit on ka varasematel aastatel toetanud riigikaitseõppustel osalemist.
-
2023. aasta suvel korraldas Eesti Jalgpalli Liit koostöös Jõhvi FC Phoenixiga Eestis jalgpallilaagri Ukraina lastele. Laagris osales 30 noort Tšernigivi Desna klubist.
-
2023. aastal käisid Eestis väljaõppel viibivad Ukraina sõdurid vaatamas Premium liigas FCI Levadia ja FC Flora vahelist kohtumist (FCI Levadia kutsel) ning Eesti meeste koondise mängu Austriaga (Eesti Jalgpalli Liidu kutsel).
- Eesti judoklubid pakkusid Ukraina sõjapõgenikele tasuta või soodushindadega treeninguid. Judokatele anti tasuta kimonod treeningutel käimiseks ja võimaluste piires toetati sportlaste võistlussõite.
- Üks Narva judoklubi palkas põgenenud judotreeneri tööle abitreenerina, lisaks on sama treener edukalt liitunud alaliidu ja teiste klubide toetusel meie kohtunike ringiga ning töötab võistlustel judokohtunikuna. Ukraina lapsevanemaid on kaasatud võistluste korraldusse (nt ukraina medõde ja lastearst on olnud võistlustel arstiks).
- Judoklubi Do korraldab teist aastat Ukraina lastele tasuta judotrenne. Kokku on osalenud 20 last vanuses 9-15 aastat. Oleme muretsenud neile kimonod ja osaleme juba ka väiksematel võistlustel. Suvel said lapsed osaleda tasuta suvetrennides. 2024. aastal osaleme juba Eesti noorte meistrivõistlustel. Kuna grupis on eesti lapsi, kes vene keelt ei valda, siis toimub edukalt ka keelekümblus.
- 2023. a kevadel toimus Tallinnas jäähoki maailmameistrivõistluste turniir, kus osales ka Ukraina meeste koondis. Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon kattis nende ettevalmistava laagri kulud. Koondis sai MM-il teise koha.
- Septembris toimus Tallinnas heategevuslik jäähoki sõprusturniir, mille tulu annetati Ukraina toetamiseks. Eesti Jäähokiliit pakkus Eestis elavatele ukrainlastele tasuta pileteid turniirile.
Eesti Maadlusliit on kutsunud Ukrainast sportlaseid võistlema kolmele võistlusele (Tallinn Open, Kristjan Palusalu memoriaal ja Lurichi mälestusvõistlused) ja katnud kõik nende kulud (majutus, toitlustus).
- Eesti Orienteerumisliit kogus Ukraina alaliidu palvel kevadel 2022 rahalisi annetusi Eesti orienteerujatelt ning kogutud summa kandsime Ukraina orienteerumisliidule (pisut üle 10 000 euro).
- 2022. aasta augustis Eestis toimunud orienteerumisjooksu Euroopa meistrivõistluste ajal ja sellele eelnenud nädalase treeninglaagri ajal katsime Eesti orienteerujate annetuste abil Ukraina koondise majutus- ja toitlustuskulud (ligi 6000 eurot). Ukraina koondise Euroopa meistrivõistluste stardimaksud tasus rahvusvaheline alaliit.
- Orienteerumisklubi JOKA annetas oma klubi liikmete 2022. aasta liikmemaksud (365 eurot) Ukraina Orienteerumisföderatsioonile ja toetas Ukraina koondise osalemist Euroopa meistrivõistlustel Eestis 200 euroga.
IT-spetsialistidest hobuentusiastid Tatjana ja Martin Kiilo, kes lõid Ratsaneti, loovad samasuguse keskkonna Ukraina Ratsaspordi Liidule.
Tatjana ja Martin on samuti Ukraina hobustele loodud heategevusfondi Ukrainian Equestrian Charity Foundation algatajad, mille tegevus hõlmab Ukraina võistlushobuste aitamist. Fond on tänaseks aidanud juba 5000 hobust. Fond teeb tööd ka selle nimel, et sõjas hävitatud ratsaspordi harrastamiseks vajalik infrastruktuur uuesti üles ehitatud saaks.
MTÜ Rakvere Bont Rulluisuklubi võimaldas sõjapõgenikest lastele tasuta trennis osalemist. Liikmed annetasid varustuse. Trennides osales 2020. aastal üle 40 lapse, neist 13 regulaarselt.
Eesti Sulgpalliliit on toetanud Ukraina sportlasi, vabastades nad meie rahvusvahelisel turniiril (Yonex Estonian International) osavõtutasust. Klubid on võtnud Ukraina sportlasi trennidesse, vabastades nad treeningtasust või pakkudes soodustusi.
- Pakkusime Europe Triathlon Unioni kaudu Ukraina sportlastele võimalust tulla Eestisse treenima. Triatloniklubid on võtnud oma treeningrühmadesse treenima ukrainlastest triatloniharrastajaid või triatlonitreeningutega Eestis alustanuid.
- 2023. aastal toimus esimest korda IRONMAN Tallinna raames heategevuslik liikumissündmus „Liigume Ukraina triatleetide heaks“, millel kogutud annetustega aidati noori Ukraina triatleete, kes pole sõja algusest koju pääsenud.
Tuletõrjespordi Liidu liikmete ja sõprade poolt on saadetud Ukraina tuletõrjesportlastele, kes töötavad ka päästjana, päästevarustust/riietust.
Eesti Võimlemisliidu liikmesklubide seas on seoses ukrainlastega on olnud arusaamine, et kui Ukraina võimleja on liitunud mõne võimlemisklubiga, siis võimalusel tema käest kuutasusid ei võeta. Samuti on (vähemalt esimesel sõja-aastal) hea tava see, et ka võistluste korraldajad ei ole võtnud ukrainlaste käest osavõtutasusid. Seda tava jälgis ka Eesti Võimlemisliit ise.
Viimati uuendatud 09.01.2025
