Mitmekülgset ja kõigile kättesaadavat kunstielu on vaja kultuuri säilimise ja arengu, ühiskonna jätkusuutlikkuse ja riigi rahvusvahelise maine tagamiseks. Näituseasutuste üle-eestiline võrk, kunstnike professionaalsed loometingimused ja Eesti kunsti nähtavus maailmas on loomevabaduse ning Eesti elanike kultuuris osalemise eeldus. Kunstiteoste või ka -teenuste müügi majanduslik mõõde on valdkonna arengu seisukohalt märkimisväärne, kunstiasutused panustavad aga otseselt ka sise- ja välisturismi arengusse ning eksporti. Kultuuripoliitika kujundamisel lähtutakse kunsti ökosüsteemi sisemisest põimitusest ja valdkonna tervikliku arengu sihtidest.
Kunst toimib suuresti „individuaalalana“ – teoseid loovad kunstnikud ateljeedes ja stuudiotes enamjaolt üksi. Avalikuks saab kunst peamiselt näituste, aga ka festivalide, trükiste ja digiformaatide kaudu. Eesti kunstielu kujundavad kümned organisatsioonid: loomeliidud, näituseasutused, residentuurid, galeriid, muuseumid, kirjastused, väljaanded, haridusasutused ja omaalgatused. Kunstiellu panustab igapäevase tööga Eestis sadu inimesi. Suurem osa neist ei ole riigi kultuuritöötajad. Peamine kunstielu rahastaja on Eesti Kultuurkapital.
Kultuuriministeerium rahastab kunstivaldkonnas osaliselt loome- ja näitusetegevust ning rahvusvahelistumist toetavaid info- ja tugiteenuseid. Loometegevust toetab ministeerium kunstnikupalga meetme kaudu, samuti rahvusvahelise residentuurikoostöö rahastamise kaudu. Koostöös erasektoriga toetatakse ka kunstipärandi uurimist ja tutvustamist. Kunstimuuseumide tegevust rahastab ja koordineerib ministeeriumi kultuuriväärtuste osakond koostöös Muinsuskaitseametiga.
Eesti osalemine rahvuspaviljoniga Veneetsia biennaalil on kultuuripoliitiliselt tähtis ülesanne. Tegemist on maailma vanima ja tuntuima kunsti suurnäitusega, mis toimub alates 1895. aastast. Eesti on biennaalil esindatud olnud alates 1997. aastast. Eesti paviljoni korraldab alates 1999. aastast Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus Kultuuriministeeriumi volitusel. Kuni 2011. aastani kaasrahastas Eesti paviljoni Eesti Kultuurkapital. Veneetsia biennaalist saab lähemalt lugeda Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kodulehelt.
Alates 2011. aastast kehtib Eestis kunstiteoste tellimise seadus, mille eesmärgiks on avaliku ruumi esteetiline rikastamine. Seaduse alusel tellitud teoste ning seaduse nõuete kohta saab rohkem lugeda siit.
Statistika
Statistikaameti kultuuris osalemise uuringu andmetel külastas 2023. aastal kunstigaleriisid 24% vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse andmetel korraldati 2023. aastal 20 Eesti paiga 91 näituseasutuses (sh muuseumid) 950 kunstinäitust. Pea pooled näitustest – 48 asutuse 443 näitust – toimusid Tallinnas. 82% näitustest olid külastatavad tasuta.
Haridus
Kunstialast kõrgharidust saab omandada Eesti Kunstiakadeemias, Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Tallinna Ülikoolis. Kunstialast haridust andva kutseõppeasutusena tegutseb Tartu Kunstikool.
Huvitegevuse vallas on kunstikoolid muusikakoolide kõrval üheks arvukamaks süsteemse huvihariduse andjaks.
Peamised partnerid
- SA Kunstihoone
Riigi ja Eesti Kunstnike Liidu ühine sihtasutus
Näitusetegevus, haridusprogrammid, rahvusvaheline koostöö - Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Eesti paviljoni korraldamine Veneetsia kunstibiennaalil
Kunstnike andmebaasi ja arhiivi koostamine infokeskusena
Rahvusvaheliste professionaalide teenindamine, koostöö arendamine
Eesti kunstinäituste statistika kogumine ja avaldamine
Hankelepingu alusel ingliskeelse kunstiajakirja „A Shade Colder“ väljaandmine - Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
Eesti kunstnikele välisresidentuuride võimaluste vahendamine
Kunstiorganisatsioonide arendus- ja nõustamisteenused, mentorlus
Koolitused ja ekspordi tugiteenused kunstiettevõtetele
Kunstnike nõustamine
Rahvusvahelise koostöö arendamine - Eesti Kunstnike Liit
Kunstnikupalga maksmine 20 loovisikule
Loomeliidu tegevus, sh loometoetuste vahendamine
Näitusetegevuse korraldamine galeriides (tegevustoetus)
- Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
Loomeliidu tegevus, sh loometoetuste vahendamine - Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum
Rahvusvahelise mõõtmega näituseprogrammi korraldamine - NART Narva kunstiresidentuur (Eesti Kunstiakadeemia Sihtasutus)
Rahvusvahelise residentuuriprogrammi korraldamine Narvas - Eesti Kunstimuuseum
- Tartu Kunstimuuseum
- Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
- SA Kultuurileht
Kontakt
Viimati uuendatud 20.03.2025