Kunst

Eesti kunstielu on mitmekesine ja rahvusvaheline, riigi roll selles on toetav. Kunstivaldkond koosneb suures osas vabakutselistest loovisikutest ja omaalgatuslikest ning eraõiguslikest asutustest, ainsa riigi osalusega sihtasutusena tegutseb SA Kunstihoone. Eesti kunstnike ülesastumisteest maailmas on suurim riiklikult toetatud algatus rahvuspaviljoni näitus Veneetsia kunstibiennaalil.

Mitmekülgset ja kõigile kättesaadavat kunstielu on vaja kultuuri säilimise ja arengu, ühiskonna jätkusuutlikkuse ja riigi rahvusvahelise maine tagamiseks. Näituseasutuste üle-eestiline võrk, kunstnike professionaalsed loometingimused ja Eesti kunsti nähtavus maailmas on loomevabaduse ning Eesti elanike kultuuris osalemise eeldus. Kunstiteoste või ka -teenuste müügi majanduslik mõõde on valdkonna arengu seisukohalt märkimisväärne, kunstiasutused panustavad aga otseselt ka sise- ja välisturismi arengusse ning eksporti. Kultuuripoliitika kujundamisel lähtutakse kunsti ökosüsteemi sisemisest põimitusest ja valdkonna tervikliku arengu sihtidest.

Kunst toimib suuresti „individuaalalana“ – teoseid loovad kunstnikud ateljeedes ja stuudiotes enamjaolt üksi. Avalikuks saab kunst peamiselt näituste, aga ka festivalide, trükiste ja digiformaatide kaudu. Eesti kunstielu kujundavad kümned organisatsioonid: loomeliidud, näituseasutused, residentuurid, galeriid, muuseumid, kirjastused, väljaanded, haridusasutused ja omaalgatused. Kunstiellu panustab igapäevase tööga Eestis sadu inimesi. Suurem osa neist ei ole riigi kultuuritöötajad. Peamine kunstielu rahastaja on Eesti Kultuurkapital.

Kultuuriministeerium rahastab kunstivaldkonnas osaliselt loome- ja näitusetegevust ning rahvusvahelistumist toetavaid info- ja tugiteenuseid. Loometegevust toetab ministeerium kunstnikupalga meetme kaudu, samuti rahvusvahelise residentuurikoostöö rahastamise kaudu. Koostöös erasektoriga toetatakse ka kunstipärandi uurimist ja tutvustamist. Kunstimuuseumide tegevust rahastab ja koordineerib ministeeriumi kultuuriväärtuste osakond koostöös Muinsuskaitseametiga.

Eesti osalemine rahvuspaviljoniga Veneetsia biennaalil on kultuuripoliitiliselt tähtis ülesanne. Tegemist on maailma vanima ja tuntuima kunsti suurnäitusega, mis toimub alates 1895. aastast. Eesti on biennaalil esindatud olnud alates 1997. aastast. Eesti paviljoni korraldab alates 1999. aastast Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus Kultuuriministeeriumi volitusel. Kuni 2011. aastani kaasrahastas Eesti paviljoni Eesti Kultuurkapital. Veneetsia biennaalist saab lähemalt lugeda Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kodulehelt.

Alates 2011. aastast kehtib Eestis kunstiteoste tellimise seadus, mille eesmärgiks on avaliku ruumi esteetiline rikastamine. Seaduse alusel tellitud teoste ning seaduse nõuete kohta saab rohkem lugeda siit.

Statistika

Statistikaameti kultuuris osalemise uuringu andmetel külastas 2023. aastal kunstigaleriisid 24% vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse andmetel korraldati 2023. aastal 20 Eesti paiga 91 näituseasutuses (sh muuseumid) 950 kunstinäitust. Pea pooled näitustest – 48 asutuse 443 näitust – toimusid Tallinnas. 82% näitustest olid külastatavad tasuta.

Haridus

Kunstialast kõrgharidust saab omandada Eesti KunstiakadeemiasKõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Tallinna Ülikoolis. Kunstialast haridust andva kutseõppeasutusena tegutseb Tartu Kunstikool.

Huvitegevuse vallas on kunstikoolid muusikakoolide kõrval üheks arvukamaks  süsteemse huvihariduse andjaks.

Peamised partnerid

  • SA Kunstihoone
    Riigi ja Eesti Kunstnike Liidu ühine sihtasutus
    Näitusetegevus, haridusprogrammid, rahvusvaheline koostöö 
  • Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus 
    Eesti paviljoni korraldamine Veneetsia kunstibiennaalil
    Kunstnike andmebaasi ja arhiivi koostamine infokeskusena
    Rahvusvaheliste professionaalide teenindamine, koostöö arendamine
    Eesti kunstinäituste statistika kogumine ja avaldamine
    Hankelepingu alusel ingliskeelse kunstiajakirja „A Shade Colder“ väljaandmine
  • Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
    Eesti kunstnikele välisresidentuuride võimaluste vahendamine
    Kunstiorganisatsioonide arendus- ja nõustamisteenused, mentorlus
    Koolitused ja ekspordi tugiteenused kunstiettevõtetele
    Kunstnike nõustamine
    Rahvusvahelise koostöö arendamine 
  • Eesti Kunstnike Liit
    Kunstnikupalga maksmine 20 loovisikule
    Loomeliidu tegevus, sh loometoetuste vahendamine
    Näitusetegevuse korraldamine galeriides (tegevustoetus)

Kontakt

Maria-Kristiina Soomre

kunstinõunik

Viimati uuendatud 20.03.2025

open graph image