Rahvakultuur

Rahvakultuuri valdkond hõlmab loomingulist ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat harrastus- ja kutselist või professionaalset tegevust, pärimuskultuuri, vaimset kultuuripärandit, rahvapäraste või rahvalike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide uurimist, hoidmist, arendamist ja jäädvustamist, kultuurisündmusi ning seltsitegevust, koolitust ja täiendõpet.

Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus. 

Rahvakultuuriga tegelejaid on Eesti ühiskonnas väga palju ja nende hulk suureneb vaatamata sellele, et elanikkond väheneb. Rahvakultuuri populaarsus tagab selle, et iidsed traditsioonid püsivad elujõulisena ka tänapäeval. Tänu järjekindlale tegevusele ja pärimuse kandjatele püsivad elujõulised nii kandlemäng, koorilaul kui rahvariiete kandmise traditsioon. Need on vaid osa Eesti rikkalikust rahvakultuurist. 

Rahvakultuurispetsialiste koolitatakse Tallinna ÜlikoolisTartu ÜlikoolisTartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Mitmes alavaldkonnas on loodud kutsekvalifikatsiooni süsteem.

Foto: Eino Pedanik

Statistika

  • Eesti Rahvakultuuri Keskuse andmekogu järgi on alaliselt tegutsevates kollektiivides harrastajaid üle 83 000. Harrastajad tegutsevad ligikaudu 2800 asutuses või organisatsioonis ja neil on üle 4700 juhendaja.
  • Koorilauluharrastajaid on Eestis ligi 40 000, rahvatantsijaid üle 20 000.
  • Eestis tegutseb 2023. aasta seisuga suurusjärgus 370 rahvamaja (kultuurikeskust, seltsi- või külamaja).

Laulu- ja tantsupeo traditsioon

Eesti esimene ülemaaline üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Esimesel laulupeol osales 46 meeskoori ja 5 puhkpilliorkestrit kokku 878 laulja ja pillimängijaga. Üldtantsupeo alusepanijaks peetakse 1934. aastal aset leidnud I Eesti mängude tantsu- ja võimlemispidu, millest võttis osa 1500 rahvatantsijat. 

Laulu- ja tantsupeotraditsioon on Eesti rahvakultuuri osana pidevalt arenev protsess. Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Laulu- ja tantsupidusid korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, mille on asutanud Kultuuriministeerium. 

Laulu- ja tantsupeole pürgijate arv püstitab iga peo eel rekordeid. Soovijaid on üle maailma. Üldlaulu- ja tantsupidu ning noorte laulu- ja tantsupeod toimuvad vaheldumisi, kumbki iga viie aasta tagant. 2023. aastal toimub järgmine noorte laulu- ja tantsupidu ning 2025. aastal järgmine üldlaulu- ja tantsupidu.

 

Tantsuväljaku rajamine

Kui laulupidu on aastakümneid peetud just selleks otstarbeks rajatud Tallinna lauluväljakul, siis tantsupeol pole seni kindlat toimumispaika olnud. Põhiliselt on seda korraldatud Kalevi staadionil.

Kultuuriministeerium on koostöös Tallinna linnaga korrastamas Kalevi staadionit, et tantsupeod saaksid toimuda nüüdisaegses ja turvalises keskkonnas nii publikule ja kui ka tantsijatele.

Laulu- ja tantsupeo uuring

2013. aastal tehtud laulu- ja tantsupeouuringu järgi on kas või kordki ise peol esinenud 49 protsenti Eesti elanikkonnast. 91 protsenti on peoga seotud olnud kaudselt – kas kohal käinud või teleülekannet vaadanud. Laulu- ja tantsupidu on eestlaste oluline identiteedi väljendus. Uurimus näitas laulu- ja tantsupidudega seotud eesti koorilaulu- ja rahvatantsutraditsiooni tähtsust rahvusliku väärtusorientatsiooni ja identiteedi püsimise jaoks. Samas hoiatasid uuringu tulemused selle eest, et traditsiooni kestlikkust võidakse võtta endastmõistetavana.

Foto: Eino Pedanik

Vaimne kultuuripärand

Vaimse kultuuripärandi all mõistetakse meie esivanemate elavat pärandit, mida kannavad kogukonnad ja üksikisikud oma oskuste, traditsioonide, kommete ja tavadega ning mida antakse edasi järeltulevatele põlvedele. Vaimse kultuuripärandi termin on üsna uus, see tuli käibele seoses UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitsekonventsiooni vastuvõtmisega 2003. aastal.

Eesti ühines UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal. Konventsiooni järgi peab iga riik looma oma vaimse kultuuripärandi nimistu ja vajaduse korral võtma vastu juriidilisi akte selle kaitseks. Eesti vaimse kultuuripärandi registrit haldab Eesti Rahvakultuuri Keskus. 

Alates 2003. aastast on UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas Kihnu kultuuriruum ning Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon. 2009. aastal kanti esindusnimekirja Seto leelo. 2014. aasta novembrist on UNESCO kultuuripärandi nimekirjas ka Vana Võrumaa suitsusaunatraditsioon. 2021. aasta lõpus lisati esindusnimekirja ka ühepuulootsiku ehk haabja ehitamine ja kasutamine Soomaal.

Kultuuriruumide eripärade väärtustamine

2000. aastast on Kultuuriministeerium väärtustanud kultuuriruumide ehk pärimuslike kultuuripiirkondade pärandit. Kultuuriruum on ühtse identiteediga toimiv kogukond, kelle tegevusi saab liigitada vaimse kultuuripärandi valdkonda. Kultuuriruumide toetusmeetmed on olnud Kultuuriministeeriumi üks prioriteete.

Toetusmeetmete kaudu aitab riik kaasa kultuuriruumide vaimse kultuuripärandi säilimisele, püsimisele ja kogukonna tegevusele selles sfääris. Kultuuriruumide toetusmeetmed on regionaalselt olulised, sest toetavad üldjuhul äärealadele jäävaid kogukondi, kus pärimuskultuur on paremini säilinud.

 

Setu sõlg. Foto: Eino Pedanik

Tähtsamad partnerid

Eesti Rahvakultuuri Keskus on riiklik kompetentsikeskus, mis koondab erialast informatsiooni, teeb koolitusi ning nõustab ja toetab rahvakultuuriga tegelevaid organisatsioone ja inimesi.  

Eesti Rahvakultuuri Keskuse heaks töötab igas maakonnas rahvakultuurispetsialist, kelle peamised ülesanded on hallata rahvakultuurivaldkonda ja kureerida üleriigilisi rahvakultuuriüritusi (laulu- ja tantsupeod, folkloorifestivalid). 

Eesti Rahvakultuuri Keskuse olulisemad ülesanded:

  • pidada rahvakultuuri valdkondlikku andmekogu;
  • hallata Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut, võttes aluseks UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni, millega Eesti ühines 2006. aastal;
  • korraldada rahvakultuuri toetusprogrammide taotlusvoore, mida rahastab Kultuuriministeerium;
  • korraldada koolitusi ja kursusi rahvakultuuri vallas.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on riiklik sihtasutus, mille ülesanne on korraldada nii üld- kui ka noorte laulu- ja tantsupidusid. Sihtasutus korraldab laulu- ja tantsupeo ettevalmistuses osalevate kollektiividele toetuste jagamist, mida rahastab Kultuuriministeerium. 

Vaimse kultuuripärandi nõukogu on Kultuuriministeeriumi juurde 2009. aastal loodud ekspertide kogu. Nõukogu peaülesanded on töötada välja vaimse kultuuripärandi tegevussuunad ja kaitsemeetmed, esitada vastavad ettepanekud Kultuuriministeeriumile ning kinnitada Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sinna esitatud kultuuriväärtustega.

Rahvakultuuri keskseltside ehk partnerorganisatsioonide põhitöö on arendada valdkondlikku loomingulist harrastustegevust. Seltsid tegutsevad mittetulundusühingust katusorganisatsioonidena. Seltsid tellivad sageli uut loomingut, korraldavad üleriigilisi ja rahvusvahelisi valdkondlikke sündmusi eri vanuseastmetele, teevad koolitusi ning annavad välja kutsetunnistusi. 

Kultuuriministeerium eraldab rahvakultuuri keskseltsidele igal aastal tegevustoetust, et seltsid saaksid ellu viia oma arengukavast lähtuvat tegevuskava.

Rahvakultuuri keskseltsid:

Eesti Kooriühing

Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts

Eesti Folkloorinõukogu

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit

Eesti Harrastusteatrite Liit

Eesti Kultuuriseltside Ühendus

Eesti Rahvamajade Ühing

Kultuuriruumide jaoks on olulised katusorganisatsioonid ja asutused, kes koordineerivad kogukonna ühistegevusi pärimuskultuuri vallas. Nendeks on näiteks SA Kihnu Kultuuriruum, MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut, MTÜ Viru Instituut, SA Seto Instituut, riigiasutusena Võru Instituut jne.

Võru Instituut on 1995. aastal Kultuuriministeeriumi juurde loodud teadus- ja arendusasutus (riigiasutus). Instituudi tegemised puudutavad peamiselt ajaloolist Võrumaad ja aitavad elus hoida võrukestele omast keelt ja kultuuri.

MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus on üleriigiliselt tegutsev mittetulundusühing, mis levitab elavat pärimusmuusikat ja toetab erialast huviharidust. Tegu on Eesti muusikakoolide, kodanikeühenduste, pärimusmuusika ansamblite, folkloorirühmade, üksikpillimeeste ja pärimusmuusika harrastajate partneri ja teabekeskusega. Keskuse juurde on loodud ka vabahariduskool August Pulsti õpistu ja pärimusmuusika teabekogu. Kultuuriministeerium eraldab pärimusmuusika keskusele tegevustoetust.

Kontakt

Eino Pedanik

rahvakultuurinõunik

Viimati uuendatud 31.01.2024