Muinsuskaitse

Eestis on riikliku kaitse all 26 492 kultuurimälestist, mis jagunevad:

• üle 13 000 kunstimälestise (suurem osa kunstimälestistest on kirikuvara, aga nende hulgas on ka monumente, kunstiteoseid jms);
• ligi 7000 arheoloogiamälestist (asulakohad, kalmed, kultuskivid, hiied, laevavrakid jm);
• üle 5000 ehitismälestise (hooned, sillad, mõisapargid jm);
• üle 1000 ajaloomälestise (oluliste inimeste või ajaloosündmustega seotud kohad, Vabadussõja mälestusmärgid, kalmistud jm).

Tervikliku ehitatud keskkonna kaitseks on moodustatud muinsuskaitsealad. Need on enamasti kesk- või uusaegsed vanalinnad: Tallinn, Tartu, Narva, Kuressaare, Pärnu, Valga, Võru, Viljandi, Paide, Rakvere ja Lihula. Rebala muinsuskaitseala sisuks on väärtusliku kultuurmaastiku hoidmine.

Eestis on kaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat objekti:

• Tallinna vanalinn (1997)
• 10 riigi koostöös esitatud Struve geodeetiline kaar (2005). Eestis asuvatest kaare punktidest on nimekirja kantud Tartu tähetorn ning punktid Võiveres ja Simunas.

Euroopa kultuuripärandi märgisega tähistatakse kohti, millel on suur sümbolväärtus Euroopale ning millel on olnud tähtis roll Euroopa ajaloos ja kultuuris või Euroopa integreerumises. Eestile on omistatud kaks märgist:

• Suurgildi hoonele Tallinnas (2013)
• Tartu Ülikooli ajaloolisele ansamblile (2015)

Euroopa kultuuriteed on Euroopa Nõukogu algatus, millega on loodud riigipiire ületavad temaatilised kultuurirajad. Kuigi Eesti ei ole ametlikult osalisleppega liitunud, on kohalikul tasandil Eesti esindatud kahes kultuuritees: Hansa tee (osalevad Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu) ja Euroopa ajaloolised kalmistud (Eestist on esindatud Tallinna Metsakalmistu ja Siselinna kalmistu).

Kõikide mälestiste kohta leiab lähemat infot kultuurimälestiste registrist. Seal leidub põnevat infot ka objektide kohta, mida on uuritud, aga mis ei ole kaitse all: rehemajad, laevavrakid, 20. sajandi arhitektuur, militaarpärand jm.

Seadusandlus

Mälestiste kaitse alus on muinsuskaitseseadus. Seaduse eesmärk on tagada mälestiste ja muinsuskaitsealade säilimine neile omases keskkonnas, et inimesed saaksid kultuuripärandit kogu selle rikkuses ja algupäras nautida nii praegusel ajal kui ka tulevikus. Kultuuriväärtuste väljavedu reguleerib Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus.

Lisaks on Eesti liitunud mitme rahvusvahelise harta ja konventsiooniga, mille põhimõtted on muinsuskaitsetöö osa. Need on:

• Relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse Haagi konventsioon (14.05.1954, Haag; Eesti Vabariik ühines 22.02.1995)
• Kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioon (14.11.1970, Pariis; ratifitseeritud 05.04.1995)
• Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon (16.11.1972, Pariis; ratifitseeritud 05.04.1995)
• Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon (16.01.1992, Valletta; ratifitseeritud 23.10.1996)
• Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon (03.10.1985, Granada; ratifitseeritud 23.10.1996)

• Kultuuriväärtuste Säilitamise ja Restaureerimise Rahvusvahelise Uurimiskeskuse (ICCROM) põhikiri (21.10.1993; Eesti Vabariik ühines 27.09.2000)
• Hariduses, teaduses ja muus kultuurivaldkonnas kasutatavate esemete sisseveo kokkuleppe protokoll (17.06.1950, Firenze; Eesti Vabariik ühines 13.06.2001)
• Hariduses, teaduses ja muus kultuurivaldkonnas kasutatavate esemete sisseveo kokkuleppe protokoll (26.11.1976, Nairobi; Eesti Vabariik ühines 13.06.2001)
• Relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse Haagi konventsiooni protokolli teine protokoll (26.03.1999, Haag; Eesti Vabariik ühines 24.12.2004)
• Vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon (17.10.2003, Pariis; jõustunud 27.04.2006)
• UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsioon (6.01.2001 Pariis; jõustunud 2.02.2021)

Lähiajal võetakse Eesti õigusruumi üle Euroopa Nõukogu raamkonventsioon ehk Faro konventsioon. 

​