Muinsuskaitse

Eestis on säilinud rikkalikult eri ajastute kultuuripärandit. See on märk riigi ja inimeste ajaloost ning osa meie identiteedist. Ajalugu ei ole jäädvustatud mitte ainult ajalooürikutesse, vaid ka kultuurikeskkonda, hoonetesse, esemetesse ja maastikku.

Eestis on riikliku kaitse all üle 26 000 kultuurimälestise, mis jagunevad:

  • üle 13 000 kunstimälestise (suurem osa kunstimälestistest on kirikuvara, aga nende hulgas on ka monumente, kunstiteoseid jms);
  • ligi 7000 arheoloogiamälestist (asulakohad, kalmed, kultuskivid, hiied, laevavrakid jm);
  • üle 5000 ehitismälestise (hooned, sillad, mõisapargid jm);
  • üle 1000 ajaloomälestise (oluliste inimeste või ajaloosündmustega seotud kohad, Vabadussõja mälestusmärgid, kalmistud jm).

Tervikliku ehitatud keskkonna kaitseks on moodustatud muinsuskaitsealad. Need on enamasti kesk- või uusaegsed vanalinnad: Tallinn, Tartu, Narva, Kuressaare, Pärnu, Valga, Võru, Viljandi, Paide, Rakvere ja Lihula. Rebala muinsuskaitseala sisuks on väärtusliku kultuurmaastiku hoidmine.

Eestis on kaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat objekti:

  • Tallinna vanalinn (1997)
  • 10 riigi koostöös esitatud Struve geodeetiline kaar (2005). Eestis asuvatest kaare punktidest on nimekirja kantud Tartu tähetorn ning punktid Võiveres ja Simunas.

Euroopa kultuuripärandi märgisega tähistatakse kohti, millel on suur sümbolväärtus Euroopale ning millel on olnud tähtis roll Euroopa ajaloos ja kultuuris või Euroopa integreerumises. Eestile on omistatud kaks märgist:

  • Suurgildi hoonele Tallinnas (2013)
  • Tartu Ülikooli ajaloolisele ansamblile (2015)

Euroopa kultuuriteed on Euroopa Nõukogu algatus, millega on loodud riigipiire ületavad temaatilised kultuurirajad. 2023. aasta aprillikuus alustas Eesti osalisleppes vaatlejana. Eesti osaleb praegu kolmes kultuuritees: viikingite tee, Euroopa ajalooliste kalmistute tee ja kõige värskemana 2021. aastal Soome algatatud Alvar Aalto tee.

Kõikide mälestiste kohta leiab lähemat infot kultuurimälestiste registrist. Seal leidub põnevat infot ka objektide kohta, mida on uuritud, aga mis ei ole kaitse all: rehemajad, laevavrakid, 20. sajandi arhitektuur, militaarpärand jm.

Seadusandlus

Mälestiste kaitse alus on muinsuskaitseseadus avaneb uues vahekaardis. Seaduse eesmärk on tagada mälestiste ja muinsuskaitsealade säilimine neile omases keskkonnas, et inimesed saaksid kultuuripärandit kogu selle rikkuses ja algupäras nautida nii praegusel ajal kui ka tulevikus. Kultuuriväärtuste väljavedu reguleerib Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus avaneb uues vahekaardis.

Lisaks on Eesti liitunud mitme rahvusvahelise harta ja konventsiooniga, mille põhimõtted on muinsuskaitsetöö osa. Need on:

Lähiajal võetakse Eesti õigusruumi üle Euroopa Nõukogu raamkonventsioon ehk Faro konventsioon. 

Tähtsamad partnerid

Muinsuskaitseamet

Muinsuskaitset korraldab Kultuuriministeeriumi valitsemisala ainus riigiamet – Muinsuskaitseamet.

Muinsuskaitseameti eesmärk on väärtustada kultuuripärandit ja kultuuriväärtuslikku keskkonda ning tagada nende säilimine. Selleks tehakse järelevalvet, nõustatakse mälestiste omanikke, toetatakse restaureerimist ja peetakse kultuurimälestiste riiklikku registrit. 

Muinsuskaitseametil on töötajad kõigis 15 maakonnas. Suuremad linnad nagu Tallinn, Tartu ja Narva on sõlminud Muinsuskaitseametiga halduslepingud ning täidavad oma haldusterritooriumil muinsuskaitse riiklikke kohustusi ise. Selleks on linnavalitsustes palgal muinsuskaitsetöötajad.

Muinsuskaitse Nõukogu

Kultuuriministeeriumi juures tegutseb ministri nõuandva koguna Muinsuskaitse Nõukogu, kes teeb ettepanekuid ja annab arvamusi muinsuskaitseseadusest tulenevates küsimustes ning kuhu kuuluvad muinsuskaitse ja sellega seotud valdkondade asjatundjad. Nõukogu koosseisu ja töökorra kinnitab kultuuriminister. 

Eesti Muinsuskaitse Selts

Eesti Muinsuskaitse Selts on vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on hoida kultuuripärandit ja säilitada rahva ajaloomälu. Seltsi kuulub tuhatkond aktiivset liiget ja hulk piirkondlikke seltse. Selts korraldab igakevadist muinsuskaitsekuud.

Mälestiste omanikke esindavad mitmed organisatsioonid: Eesti Mõisakoolide Ühendus, Eesti Mõisate Ühendus, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Kirikute Nõukogu, mitmed asumi- ja külaseltsid jpt.

Väga vajalikku tööd teevad ajaloolise hoonestuse kohta oskusteavet jagavad säästva renoveerimise infokeskused Tallinnas, Tartus ja Paides.

Kontakt

Reesi Sild

muinsuskaitsenõunik

Viimati uuendatud 10.01.2024