Eestis on riikliku kaitse all üle 26 000 kultuurimälestise, mis jagunevad:
- üle 13 000 kunstimälestise (suurem osa kunstimälestistest on kirikuvara, aga nende hulgas on ka monumente, kunstiteoseid jms);
- ligi 7000 arheoloogiamälestist (asulakohad, kalmed, kultuskivid, hiied, laevavrakid jm);
- üle 5000 ehitismälestise (hooned, sillad, mõisapargid jm);
- üle 1000 ajaloomälestise (oluliste inimeste või ajaloosündmustega seotud kohad, Vabadussõja mälestusmärgid, kalmistud jm).
Tervikliku ehitatud keskkonna kaitseks on moodustatud muinsuskaitsealad. Need on enamasti kesk- või uusaegsed vanalinnad: Tallinn, Tartu, Narva, Kuressaare, Pärnu, Valga, Võru, Viljandi, Paide, Rakvere ja Lihula. Rebala muinsuskaitseala sisuks on väärtusliku kultuurmaastiku hoidmine.
Eestis on kaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat objekti:
- Tallinna vanalinn (1997)
- 10 riigi koostöös esitatud Struve geodeetiline kaar (2005). Eestis asuvatest kaare punktidest on nimekirja kantud Tartu tähetorn ning punktid Võiveres ja Simunas.
Euroopa kultuuripärandi märgisega tähistatakse kohti, millel on suur sümbolväärtus Euroopale ning millel on olnud tähtis roll Euroopa ajaloos ja kultuuris või Euroopa integreerumises. Eestile on omistatud kaks märgist:
- Suurgildi hoonele Tallinnas (2013)
- Tartu Ülikooli ajaloolisele ansamblile (2015)
Euroopa kultuuriteed on Euroopa Nõukogu algatus, millega on loodud riigipiire ületavad temaatilised kultuurirajad. 2023. aasta aprillikuus alustas Eesti osalisleppes vaatlejana. Eesti osaleb praegu kolmes kultuuritees: viikingite tee, Euroopa ajalooliste kalmistute tee ja kõige värskemana 2021. aastal Soome algatatud Alvar Aalto tee.
Kõikide mälestiste kohta leiab lähemat infot kultuurimälestiste registrist. Seal leidub põnevat infot ka objektide kohta, mida on uuritud, aga mis ei ole kaitse all: rehemajad, laevavrakid, 20. sajandi arhitektuur, militaarpärand jm.
Seadusandlus
Mälestiste kaitse alus on muinsuskaitseseadus avaneb uues vahekaardis. Seaduse eesmärk on tagada mälestiste ja muinsuskaitsealade säilimine neile omases keskkonnas, et inimesed saaksid kultuuripärandit kogu selle rikkuses ja algupäras nautida nii praegusel ajal kui ka tulevikus. Kultuuriväärtuste väljavedu reguleerib Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus avaneb uues vahekaardis.
Lisaks on Eesti liitunud mitme rahvusvahelise harta ja konventsiooniga, mille põhimõtted on muinsuskaitsetöö osa. Need on:
- Relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse Haagi konventsioon avaneb uues vahekaardis (14.05.1954, Haag; Eesti Vabariik ühines 22.02.1995)
- Kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioon avaneb uues vahekaardis(14.11.1970, Pariis; ratifitseeritud 05.04.1995)
- Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon avaneb uues vahekaardis (16.11.1972, Pariis; ratifitseeritud 05.04.1995)
- Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon avaneb uues vahekaardis (16.01.1992, Valletta; ratifitseeritud 23.10.1996)
- Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon avaneb uues vahekaardis (03.10.1985, Granada; ratifitseeritud 23.10.1996)
- Kultuuriväärtuste Säilitamise ja Restaureerimise Rahvusvahelise Uurimiskeskuse (ICCROM) põhikiri (21.10.1993; Eesti Vabariik ühines 27.09.2000)
- Hariduses, teaduses ja muus kultuurivaldkonnas kasutatavate esemete sisseveo kokkuleppe protokoll (17.06.1950, Firenze; Eesti Vabariik ühines 13.06.2001)
- Hariduses, teaduses ja muus kultuurivaldkonnas kasutatavate esemete sisseveo kokkuleppe protokoll (26.11.1976, Nairobi; Eesti Vabariik ühines 13.06.2001)
- Relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse Haagi konventsiooni protokolli teine protokoll (26.03.1999, Haag; Eesti Vabariik ühines 24.12.2004)
- Vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon (17.10.2003, Pariis; jõustunud 27.04.2006)
- UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsioon (6.01.2001 Pariis; jõustunud 2.02.2021)
Lähiajal võetakse Eesti õigusruumi üle Euroopa Nõukogu raamkonventsioon ehk Faro konventsioon.
Tähtsamad partnerid
Muinsuskaitseamet
Muinsuskaitset korraldab Kultuuriministeeriumi valitsemisala ainus riigiamet – Muinsuskaitseamet.
Muinsuskaitseameti eesmärk on väärtustada kultuuripärandit ja kultuuriväärtuslikku keskkonda ning tagada nende säilimine. Selleks tehakse järelevalvet, nõustatakse mälestiste omanikke, toetatakse restaureerimist ja peetakse kultuurimälestiste riiklikku registrit.
Muinsuskaitseametil on töötajad kõigis 15 maakonnas. Suuremad linnad nagu Tallinn, Tartu ja Narva on sõlminud Muinsuskaitseametiga halduslepingud ning täidavad oma haldusterritooriumil muinsuskaitse riiklikke kohustusi ise. Selleks on linnavalitsustes palgal muinsuskaitsetöötajad.
Muinsuskaitse Nõukogu
Kultuuriministeeriumi juures tegutseb ministri nõuandva koguna Muinsuskaitse Nõukogu, kes teeb ettepanekuid ja annab arvamusi muinsuskaitseseadusest tulenevates küsimustes ning kuhu kuuluvad muinsuskaitse ja sellega seotud valdkondade asjatundjad. Nõukogu koosseisu ja töökorra kinnitab kultuuriminister.
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts on vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on hoida kultuuripärandit ja säilitada rahva ajaloomälu. Seltsi kuulub tuhatkond aktiivset liiget ja hulk piirkondlikke seltse. Selts korraldab igakevadist muinsuskaitsekuud.
Mälestiste omanikke esindavad mitmed organisatsioonid: Eesti Mõisakoolide Ühendus, Eesti Mõisate Ühendus, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Kirikute Nõukogu, mitmed asumi- ja külaseltsid jpt.
Väga vajalikku tööd teevad ajaloolise hoonestuse kohta oskusteavet jagavad säästva renoveerimise infokeskused Tallinnas, Tartus ja Paides.
Kontakt
Reesi Sild
muinsuskaitsenõunik
- +372 628 2381
- [email protected]
Viimati uuendatud 10.01.2024