Eestis on Statistikaameti andmetel 170 muuseumi 227 külastuskohaga, milles säilitatakse kokku ca 7,1 miljonit museaali.
Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuulub 6 riigimuuseumi ja 14 sihtasutust.
Riigimuuseumide, riigi asutatud sihtasutuse muuseumide ja muuseumide, kes kasutavad halduslepingu alusel riigi muuseumikogu, nimekirja leiab siit.
2022. aastal külastati muuseume ligi 2,5 miljonit korda.
Muuseumide statistikat kogub Statistikaamet ning andmetega on võimalik tutvuda statistika andmebaasis.
Populaarne ja rahvarohke sündmus on iga-aastane Muuseumiöö .
Muuseumid virtuaalses maailmas
MuIS
MuIS ehk muuseumide infosüsteem on veebipõhine töökeskkond, millega muuseumikogusid hallata ja riigivara üle arvestust pidada. Samuti võimaldab see muuseumides leiduva informatsiooni avalikkusele kättesaadavaks teha. MuIS-i on 2020. aasta lõpu seisuga sisestatud ca 3,77 miljoni museaali kirjeldus, neist ligi 1,7 miljonit on digitaalse kujutisega.
E-varamu
Eesti e-varamu on ühtne e-keskkond, mille eesmärk on kättesaadavaks teha Eesti mäluasutuste: raamatukogude, arhiivide ja muuseumide digiteeritud ressursse.
Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti tööjaotus muuseumivaldkonnas
Alates 1. maist 2019 kureerib Muinsuskaitseamet lisaks muinsuskaitsele ka muuseumivaldkonda.
Kultuuriministeerium:
Muinsuskaitseamet:
- muuseumide infosüsteem MuIS
- Eesti kultuuripärandi hoidlad
- riiklik kogumispoliitika
- muuseumikogude järelevalve
- rahvusvaheliste näituste kahjuhüvitised
- uuringud, analüüsid
- nõustamine, koolitused, juhendid
- projektitoetused
Muuseumivõrgustiku korrastamine
Alates 2012. aastast on muuseumivõrgustikku korrastatud ning muuseumide juriidilist vormi muudetud, lähtudes seejuures muuseumide eripärast ja kohalikest oludest.
Riik on asutanud 16 uut muuseumide sihtasutust, kohalike omavalitsuste juhtida on antud 6 endist riigimuuseumi.
Sihtasutuse vormi on eelistatud riigiasutusele, kuna see annab muuseumile paindlikuma ja kohaliku piirkonna või valdkonnaga rohkem arvestava juhtimismudeli.
Loe lisa tehtud ja kavandatavate muudatuste kohta.
Sihtasutuse eelised
- paindlikum ja asutusekesksem juhtimismudel;
- asutajate ja nõukogu liikmete kaudu saab muuseumi tihedamalt selle valdkonna ja tegevuspiirkonnaga siduda;
- nõukogu tagab liikmete kaudu laiema juhtimiskompetentsi;
- nõukogu kui kollektiivse otsustusorgani arvamuste paljusus aitab teha parimaid otsuseid;
- juhti ei määra ametisse ega vabasta ametist minister, vaid sellega peab nõus olema enamik nõukogu liikmetest;
- juhtimisotsuseid saab vastu võtta kiiremini kui riigiasutustes;
- vabam ja paindlikum tegutsemisviis asutuse tulude ja kulude arvestamisel, omatulu teenimisel ja asutuse vara kasutamisel;
- kogu asutuse tulu jääb sihtasutuse põhitegevuse kasutusse;
- kui eelarveaasta lõpeb, ei ole järgmisesse aastasse ülekantavate riigieelarve vahendite piirangut (riigiasutuses on see 3 protsenti);
- kaasfinantseerimise võimalused erinevatest fondidest on paindlikumad kui riigiasutuse puhul.
Tähtsamad partnerid
Kultuuriministeerium teeb muuseumipoliitikat ellu viies tihedat koostööd Muinsuskaitseameti, Eesti Muuseumiühingu, ICOM Eesti Rahvuskomitee ja Muuseuminõukoguga.
Muinsuskaitseamet
Muinsuskaitseameti eesmärk muuseumide osas on muuseumipoliitika rakendajana arendada muuseumivaldkonda Eestis, olla muuseumide nõustaja ja populariseerija, muuseumiüleste arenduste eestvedaja ning toetada oma tegevusega muuseumide koostööd.
Üldinfot muuseumide kohta ning muuseumitöötajatele vajalikud abimaterjalid leiate Muinsuskaitseameti kodulehelt.
Muuseuminõukogu
Muuseuminõukogu on kultuuriministri nõuandev kogu, kuhu kuuluvad muuseumide ja nende asutajate esindajad ning muud muuseumide valdkonna asjatundjad.
Muuseuminõukogu teeb ettepanekuid ja avaldab arvamusi muuseumiseadust puudutavate küsimuste kohta, näiteks vaatab üle muuseumide kogumispõhimõtteid.
Muuseuminõukogu koosseisu ja dokumendid leiate siit.
Kontakt
Marju Reismaa
muuseuminõunik
- +372 628 2335
- [email protected]
Viimati uuendatud 12.03.2024