Muuseumiseadus

Muuseumide tegevust reguleerib muuseumiseadus. Muuseumiseadus kohaldub eelkõige riigi asutatud muuseumidele.

Muuseumiseadus defineerib:

  • muuseumi ülesanded;
  • muuseumi tegevuse alused;
  • muuseumikogu korralduse alused;
  • muuseumikogu täiendamise põhimõtted.

Millistele muuseumidele muuseumiseadus kehtib?

Munitsipaalmuuseumidele, avalik-õigusliku isiku muuseumidele ja eramuuseumidele kohaldatakse muuseumiseaduse teatud nõudeid siis, kui need on vabatahtlikult liitunud muuseumide infosüsteemiga MuIS või juhul, kui nendega on sõlmitud haldusleping riigi muuseumikogu kasutamiseks.

Muuseumiseaduse tähenduses on muuseum juriidiline isik või asutus:

  • kellel on muuseumikogu, mille museaalidest vähemalt poolte omanik on muuseum või vähemalt poolte kohta on sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise tähtajatu leping;
  • kes kogub eesmärgipäraselt vaimset või materiaalset kultuuri- või looduspärandit;
  • kes peab museaalide üle arvestust, lähtudes muuseumide rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest;
  • kes tagab muuseumikogu pikaajalise säilimise;
  • kelle muuseumikogu on huvilistele kättesaadav;
  • kes teeb muuseumikoguga seotud uurimis- või teadustööd ja esitab regulaarselt selle tulemusi avalikkusele näituste, haridustegevuste või -sündmuste ja teaduslike või populaarteaduslike publikatsioonide vahendusel;
  • kes ei jaota kasumit.

Muuseumiseaduse 01.05.2023 jõustunud muudatused

Riigikogu võttis muuseumiseaduse muudatused vastu 22. veebruaril 2023. Suuremate sisuliste muudatustena väheneb bürokraatia museaalide muuseumikogust väljaarvamisel, uueneb riigieelarvest tegevustoetuse eraldamise süsteem ja täpsustub muuseumi definitsioon. Seaduse rakendusaktid leiab Riigi Teatajast.

Kokkuvõte muuseumiseaduse muudatustest | 177.96 KB | pdf

Viimati uuendatud 05.12.2024