Kultuuri ja spordi ligipääsetavus

Intellektipuue

• Lihtne keel on intellektipuudega, keskendumishäiretega ja/või lugemisraskustega eri vanuses inimeste jaoks arusaadavaks toimetatud tekst. Lihtsaks keeleks  on võimalik nimetada teksti siis, kui see vastab lihtsa keele reeglitele ning on intellektipuudega inimeste poolt testitud ja heakskiidetud. Eestis tegeleb lihtsas keeles teksti koostamise ning testimisega MTÜ Vaimupuu ja Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit.
• Piktogrammid on abivahendiks paljudele inimestele ümbritseva mõistmiseks, sealhulgas intellektipuudega inimestele. Sobiva piktogrammi valimiseks võib pöörduda Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidu või eripedagoogide poole.
• Tugiisik on inimene, kelle abi ja toetus on intellektipuudega inimesele ümbritseva paremaks mõistmiseks asendamatu. Tugiisik toetab inimest olukordades, kus ta vajab oma elu korraldamises kas sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu kõrvalist abi ja tuge. Abi seisneb juhendamises, motiveerimises ning kliendi suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Tugiisikule võiks olla sissepääs kultuuriüritustele intellektipuudega inimese saatjana tasuta.
• Kergesti loetavad, suured, kontrastsed ja üheselt mõistetavad sildid ning viidad on abiks kõikidele külastajatele, eriti olulised on need aga psüühikahäirega või intellektipuudega inimestele.
• Rahunemisala/rahunemisruum on psüühikahäirega, intellektipuudega või teravdatud tajuga inimestele mõeldud piiratud ja vaikne ala, kus on võimalik puhata ning elamustest taastuda. Selline ruum on sageli abiks ka eakatele ning tajutundlikele lastele ja puhkehetke vajavatele lapsevanematele. 

Liikumispuue

• Invatribüün/ratastoolikohad on abivahendiga külastajale asendamatud. Nende loomisel tuleb arvestada ratastooli suuruse ja kaldtee kalde (kuni 5%, 6–10% puhul vajalikud käsipuud mõlemal panduse küljel ning teavitus, et tulla saatjaga), materjali, laiuse ja ääristega. Samuti tuleb võimaldada istekoht saatjale ratastoolikoha läheduses. Ligipääsetavad tualettruumid/välitualetid peavad olema viidatud kogu asutuse/ala ulatuses.
• Suunavad infosildid ja viidad on IGA külastaja jaoks hädavajalikud. Need peavad asutusse või alale sisenedes suunama peamiste teenuste suunas nagu teenindus- või infolett, garderoob või hoiukapid ning tualettruumid. Ka muude teenuseosade puhul on viitamine oluline, nt saali, väljapääsu, restorani/kohviku või parkla suunas. Hästi läbimõeldud sildid on selges asukohas, mõistlikust kaugusest nähtavad vaegnägijale ning kontrastsed tausta ja ümbritseva suhtes. Siltide tegemisel on vajalik arvestada teksti suuruse ja tausta kontrastsusega. Samuti tuleb läbi mõelda, kuidas liiguvad hoones või alal erinevate liikumistakistustega külastajad, kes kasutavad abivahendeid nagu elektriratastool, ratastool, tugiraam, kargud, lapsevanker jne ning kas teekonnad on päriselt läbitavad. Näiteks abivahendiga liikumine on oluliselt raskendatud pehmel pinnasel (muru, kruus) ning muul ebatasasel ning laia ja sügava vuugivahega paigutatud kivimitel. 
• Saatja on inimene, kelle abi ja toetus on teatud liikumispuuete puhul asendamatu. Näiteks võib inimesel olla raskusi käte kasutamisel (uste avamine, üleriiete äravõtmine, tualeti kasutamine jne) või takistusi edasiliikumisel (ratastool, tugiraam, kargud, tasakaaluhäired jne). Liikumispuudega isik võib tugiisiku puudumisel paluda abi ka asutuse personalilt, mistõttu on positiivse külastuse tagamiseks vajalik tugipersonali koolitada. Kui liikumispuudega külastaja vajab kultuuris ja spordis osalemiseks tugiisiku abi, võiks sügava ja raske liikumispuudega inimese saatja sissepääs olla tasuta. Rahvarohketel üritustel võiks vajaduse korral olla abiks koolitatud vabatahtlikud, kes pakuvad erinevate erivajadustega külastajatele tuge kogu ürituse vältel, vastavalt korraldaja võimalustele või sõltuvalt vabatahtlike hulgast. 

Nägemispuue

• Kodulehe ja sotsiaalmeedia loetavus ekraanilugeriga on pimeda jaoks info saamiseks hädavajalik. See tähendab, et koduleht peab olema programmeeritud ekraanilugeriga loetavaks. Avalikul sektoril on kohustus loetavus tagada ning selle hindamiseks on võimalik teha nii enesekontroll kui ka audit. Küsimuste korral võib pöörduda sihtrühma esindajate poole suuniste saamiseks. Vaegnägijat aitab kodulehel orienteeruda võimalus reguleerida lehe teksti suurust ning kontrastust. Nägemispuudega inimeste jaoks on vajalik ka selge kirjeldus külastajateekonnast ning asutuseni jõudmisest. Iseseisvaks külastuseks vajab pime juhiseid, mis on koostatud koostöös sihtrühma esindajatega. Vastasel juhul võivad juhised olla nägijale loogilised, kuid pimedale eksitavad.
  
  Info, mis selgitab kuidas hoone juurde pääseb, kuhu parkida, kuidas saab sisse ratastooliga või lapsevankriga, kuhu võib lapsevankri jätta, kuidas hoones liikuda, kas pimedate jaoks on bussipeatusest juhttee ning hoone sees juhtsuunised jne on abiks kõigile külastajatele.
• Kirjeldustõlge ja kombatavad elemendid aitavad küll ennekõike vaegnägijaid ja pimedaid, kuid on abiks ka lastele ning intellektipuudega ja psüühikahäiretega inimestele. Tark on teha kirjeldustõlked suunitlusega nii vaegnägijatele kui ka nägijatele.
  • Kirjeldustõlge tähendab, et nägemispuudega inimestele kirjeldatakse sünkroontõlke-aparatuuri vahendusel sündmusel toimuvat, milleta on raske teada, kes mida teeb, miks ja millal. Nt laval näitlejate kostüümid ja liikumised ning tegevused või raadio- või telesaates pildi edastamine kirjelduse abil.
  • Kombatavad elemendid on erinevatest materjalidest valmistatud turvalised maketid. Enamasti kasutatakse kombatavate elementide loomist juhul, kui esitatud element on liiga suur, väike või habras, et seda vahetult tajuda.
• Tugiisik (või saatja) on inimene, kelle abi ja toetus on nägemispuudega inimesele ümbritseva paremaks mõistmiseks asendamatu. Tugiisikule võiks olla sissepääs kultuuriüritustele raske ja sügava nägemispuudega inimese saatjana tasuta.
• Taktiilsed signaalid ja taktiilne viipekeel pimekurtidele. Inimesel, kes ei näe ega kuule, või kellel need meeled suurel määral puuduvad, peab olema võimalus kompenseerida puudujääv informatsioon, mida nende meelte kaudu vastu võetakse. Pimekurdi inimese puhul on need käed, mis tavaliselt silmade ja kõrvade funktsiooni üle võtavad. Käed võimaldavad nägemis- ja kuulmismeeleta inimestel juurdepääsu esemetele, inimestele ja keelele, mis neile muidu kättesaamatu oleks. Taktiilseid signaale edastatakse puudutuse kaudu ning taktiilse viipekeele puhul viibeldakse n-ö „käsikäes“.

Kuulmispuue

• Eesti viipekeel on eestikeelsete kurtide esimene keel ehk emakeel. Igas riigis on oma viipekeel, millel on veel omakorda murded ja aktsendid nagu ka eesti viipekeelel (KKK, Eesti Viipekeele Selts). Viipekeel (sign language) on kurtide inimeste peamise suhtlemisvahendina nende kultuuri oluliseks osaks. Seejuures moodustavad viiplevad kurdid igas ühiskonnas keelelise vähemusrühma. Igal maal kasutatakse oma viipekeelt (Eestis eesti viipekeel, Rootsis rootsi viipekeel jne). Viipekeelte primaarseks vahendiks on viiplemine ning keeleline signaal tekitatakse keha, käte ja näo samaaegse liikumisega viipe-ruumis. Eesti viipekeel kuulub maailmas ametlikult tunnustatud keelte hulka, olles registreeritud maailma keelte andmebaasis* (rahvusvaheline kood: ESO). Praegu elab Eestis ligikaudu 2000 viipekeelset inimest, keda võib käsitleda siinse kurtide kogukonna tuumikuna. Eesti viipekeele kasutajaskonna moodustavad lisaks viipekeelsetele kurtidele ka kurtidest vanemate kuuljad lapsed ning osa vaegkuuljatest (mõistet "kurt" kasutatakse keelelis-kultuurilises, mitte audioloogilises tähenduses, seega hõlmab nimetatud mõiste igasuguse kuulmisstaatusega viipekeelekasutajaid). Ühtekokku on Eestis umbes 4500 eesti viipekeele regulaarset kasutajat. 
• Viipekeeletõlk tasub planeerida ning tõlgi osalus broneerida aegsasti. Pikemate tõlgete puhul kasutatakse kahte tõlki, kes töötavad sünkroontõlkes kordamööda. Lisainfo: www.viipekeeletolgid.ee või www.tartuviipekeeletolgid.ee.
• Subtiitrid on kasulikud nii kurtidele, vaegkuuljatele, eakatele kui ka lastele. Sageli on subtiiter abiks ka tavakuujale, aidates näiteks müra või kehva diktsiooni korral. Vaegkuuljatele mõeldud subtiitrid kirjeldavad ka taustahelisid, mis annavad edasi olulist informatsiooni õhustiku ning heliliste sündmuste kohta. Subtiitrite kasutamine on abiks nii igas formaadis videote kui ka sõnaliste ja muusikaliste lavastuste korral. 

  Subtiitreid toodavad erinevad eraettevõtted. Kõnetöötlusvahendite kohta leiab lisainfot Eesti Keeleressursside Keskusest. Veebipõhist kõnetuvastust pakub TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika- ja kõnetehnoloogia labor.

• Kirjutustõlketeenus on tõlketeenus, mida osutatakse vaegkuuljatele ja kurtidele (näiteks hiliskurdistunutele), kes eesti viipekeelt ei valda ja kes kasutavad suhtlemisel eesti keelt. Kirjutustõlge on tõlge ühe keele sees - suulisest eesti keelest kirjalikku eesti keelde. Kirjutustõlkes kirjutatakse suuline kõne samaaegselt selle esitamisega kirjalikus vormis nii, et kirjutustõlketeenuse kasutaja saab seda ekraanilt lugeda. Kirjutustõlketeenust osutavad kirjutustõlke koolituse läbinud kirjutustõlgid, kes valdavad nii tõlkimist kui kiirkirja. Tasuta kirjutustõlketeenuse sihtrühma kuuluvad erivajadusega vähenenud töövõimega tööealised inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine). Kirjutustõlketeenust rahastatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondist ja riigieelarvest. Sihtrühmale on kirjutustõlge tasuta, mis tähendab, et tõlke tellija peab olema inimene ise. Nüüdseks on olemas ka kirjutustõlke piktogramm – sinisel taustal valge kiri "SUB". Seda võib kasutada, kui sündmusel on kirjutustõlge ning reklaammaterjalidel tuuakse välja erinevad ligipääsetavuse piktogrammid.
• Silmusvõimendi ehk induktsioonsilmus (inglise keeles hearing loop, loopamplifier, induction loop systems) on abivahend kuulmislangusega inimestele inforuumist helide kättesaamiseks. Silmusvõimendi on seade, mis muudab mikrofoni(de) abil kokku püütud heli tema külge ühendatud ja ümber perimeetri paigaldatud kaabli abil elektromagnetväljaks. Elektromagnetilise induktsiooni omadusi ära kasutades saab vaegkuulja oma kuulmisabivahenditega selliselt muundatud heli vastu võtta. See võimalus on sisse ehitatud ca 90–95% kuulmisabivahenditest. Seda kasutades räägitaksegi vaegkuuljate puhul nende kuulmisabivahendi T-režiimile (T – telecoil, ingl) lülitamisest. Silmusvõimendi paigaldamise eest vastutab hoone omanik. Silmusvõimendi olemasolu on nõutud avalikes hoonetes ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse nr. 28 „Puudega inimeste erivajadusest tulenevad nõuded ehitisele“ alusel vähemalt ühelt teenindusletilt (vt paragrahv 3, lõige 4). Helivõimendussüsteemi olemasolu tähistatakse vastava piktogrammiga. Silmuse paigaldamine on soovitav ära märkida ka eelprojekti või eskiisprojekti staadiumis üldises võtmes. Hiljem on oluline, et silmuse paigaldamine oleks põhiprojektis sees ruumilise täpsusega. Ehitaja tegutseb põhiprojekti infost lähtuvalt ning otsib sobivaima lahenduse ja lepib kokku, millal paigaldus tehakse (näiteks lauasilmus paigaldatakse siis, kui mööbel on paigas ning saali silmus siis, kui põrandakate veel paigaldamata). Eesti Vaegkuuljate Liit jagab lisainfot silmusvõimendi kohta.