Isikuandmete töötlemine

Kultuuriministeerium on riigiasutus ning meieni jõudvad selgitustaotlused, märgukirjad, teabenõuded ja muu kirjavahetus on avalik.

Töö käigus jõuab ministeeriumisse ka isikuandmeid, sealhulgas tundlikku ja eraelulist teavet. Sellised andmed võivad asutusse jõuda läbi kirjavahetuse, kui Te saadate meile teabenõude, selgitustaotluse, märgukirja, taotluse, teatise, kaebuse või muu pöördumise, või saadab selle meile kolmas isik (sh juriidiline isik), kuid see sisaldab Teie isikuandmeid. Isikuandmed võivad meieni jõuda ka siis, kui olete mõne menetluse osapool.

Märgukirja ja selgitustaotluse võite esitada ka pseudonüümi kasutades.

Teie isikuandmeid kasutatakse pöördumise menetlemiseks, sellele vastamiseks ning selle põhjal vajadusel muude dokumentide koostamiseks. Kui selleks tuleb kolmandalt isikult järelepärimisi teha, avaldame isikuandmeid minimaalses, hädavajalikus mahus.

Kui peame Teile vastamiseks väljastama juurdepääsupiiranguga isikuandmed, peame olema veendunud Teie isikusamasuses. Seetõttu peate oma pöördumise omakäeliselt või digitaalselt allkirjastama.

Kui olete saatnud meile selgitustaotluse, märgukirja, teabenõude vm pöördumise, millele vastamine on teise asutuse pädevuses, siis edastame dokumendi üldjuhul ise õigele adressaadile ja teavitame Teid sellest või edastame Teile informatsiooni, kuhu peaksite pöörduma.

Avaliku teabe seaduse kohaselt tuleb ministeeriumil avaldada osa töötulemustest, ministeeriumi avalikus dokumendiregistris. Seega on kirjavahetuse andmestik nähtav avalikus dokumendiregistris. Seal on näha eraisikust kirja saatja või saaja initsiaalid, mitte nimi.

Kui kirjutate meile juriidilise isiku või asutuse nimel (näiteks ettevõtte töötajana), siis palume kasutada mitte oma era-, vaid tööalaseid kontaktandmeid. Need kontaktandmed võivad dokumendiregistris olla avalikud.

Oluline on vahet teha, kas dokumendid on juurdepääsupiiranguga või mitte. Dokumendiga, mis ei ole avalikus vaates nähtav, on võimalik tutvuda teabenõude esitamisel.

Eraisikutega peetav kirjavahetus on üldiselt juurdepääsupiiranguga. Kui keegi soovib isiku kirjavahetusega tutvuda ja esitab teabenõude, vaadatakse kirja sisu üle ja otsustatakse, kas dokumenti saab osaliselt või täielikult välja anda. Dokumendile, mis välja antakse, ei jäeta nähtavaks isiklikke kontaktandmeid nagu (e-)posti aadress või telefoninumber (välja arvatud juhul, kui kirjavahetus puudutab juriidilise isiku või asutuse esindajat). Muudel juhtudel sõltub juurdepääsu piiramine dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused on toodud avaliku teabe seaduses või eriseadustes.

Hoolimata juurdepääsupiirangust võivad pöördumises sisalduvatele andmetele juurdepääsu saada nende volitatud töötlejate (Riigi Tugiteenuste Keskus, Registrite ja Infosüsteemide Keskus) töötajad, kellel on selleks tööülesannete täitmisest tulenev otsene vajadus.

Muudele isikutele/asutustele võime hoolimata juurdepääsupiirangust Teie pöördumise või neis sisalduvaid andmeid edastada üksnes juhul, kui neil on selleks otsene seadusest tulenev õigus (näiteks uurimisasutus või kohus) ja põhjendatud vajadus.

Seadus lubab meil kirjavahetuse asjaolusid avalikustada, kui esineb ilmne avalikkuse huvi (avaliku teabe seaduse § 38 lõige 1, § 30 lõige 4). Seda õigust kasutame üksnes väga erandlikel juhtudel ja hoidume asjaosaliste eraelu ülemääraselt riivamast. Muuhulgas, kui isik viib ise menetlusalase info avalikkuse ette, jätame endale õiguse anda vajadusel oma tegevuse kohta avalikkusele selgitusi. Me ei avalda teavet suuremas ulatuses kui isik ise eelnevalt on avalikustanud.

Eraisikutega peetud kirjavahetust säilitame dokumendihaldussüsteemis 5 aastat. Selle tähtaja ületanud dokumendid hävitatakse ning teave kustutatakse. Ministeeriumi töötajate ametlikele e-postiaadressidele edastatud e-kirju, mida dokumendihaldussüsteemis ei registreerita säilitatakse üldjuhul 1 aasta.

Kirjavahetuse statistikat ja kokkuvõtteid avaldatakse umbisikuliselt, ilma nimedeta.

Veebilehe külastamisel piirduvad külastaja kohta kogutavad ja säilitatavad andmed: 

• kasutatava arvuti või arvutivõrgu internetiaadress (IP-aadress);
• kasutatava arvuti või arvutivõrgu internetiteenuse pakkuja nimi ja aadress;
• külastamise aeg (kellaaeg, kuupäev, aasta).

IP-aadresse ei seota isikut tuvastava teabega. Andmeid kogutakse selle kohta, millist veebilehe osa külastatakse ja kui kaua seal viibitakse. Kogutud andmeid kasutatakse külastusstatistika tegemiseks, et selle põhjal veebilehte arendada ja külastajale mugavamaks muuta.

Andmeid säilitame 12 kuu jooksul alates veebilehe külastamisest ning pärast tähtaja möödumist andmed kustutatakse. Andmetele võivad lisaks meie töötajatele juurdepääsu saada registrite ja infosüsteemide keskuse töötajad, kellel on selleks meie info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooni ning hoolduse korraldamise ja teostamisega seotud tööülesannete täitmisest tulenev otsene vajadus. Muudele isikutele/asutustele võime Teie andmeid edastada üksnes juhul, kui neil on selleks otsene seadusest tulenev õigus (näiteks kohus või kohtueelne menetleja) ja põhjendatud vajadus.

Kultuuriministeerium veebileht kasutab püsivaid ja seansiküpsiseid, mille kohta on täpsem info esitatud SIIN.

Meie Facebooki lehe kasutamiseks oleme teinud sellised seadistused:

• leht on kõigile nähtav;
• meie lehel saame ainult meie ise postitada;
• meie töökeeleks on eesti keel, erinevates keeltes postitamise võimaluse oleme piiranud, küll aga lubame postituste automaatse tõlke teistes keeltes lugejatele ja pöörduda meie poole ka inglise keeles;
• kui Te jagate postitusi, märgite need meeldivaks, siis saame tegevuste kohta teate;
• rakendame (kommentaari) postitaja sõnumi sisu automaatse filtreerimise seadistust, see tähendab, et Facebook tõkestab automaatselt üldiselt teada solvavaid väljendeid sisaldavate postituste avaldamise (seadistus Profanity Filter – keskmine);
• inimesed saavad meiega Facebooki vahendusel privaatselt ühendust võtta;
• kõigil on võimalik viidata Kultuuriministeeriumi lehele ja selle avalikule sisule (#tagimine).

Facebook’i kogutud kasutuse statistika andmed saame anonüümsel kujul. Facebook koostab selle statistika teie isikuandmeid kogudes. Detailsemalt saab sellest lugeda Facebooki andmepoliitikast ja küpsiseid puudutavatest eeskirjadest.

Meie LinkedIn lehe kasutamisel on sellised seadistused:

• leht Ministry of Culture of Estonia on nähtav Linkedini konto omanikele;
• lehega saab liituda, kui saadate meile kutse;
• lehte saab hakata jälgima, kui teete vastava valiku;
• igaüks võib lehel postituse all kommentaari avaldada;
• meie töökeeleks on eesti keel, aga postitusi saab kommenteerida ja meie poole saab pöörduda ka inglise keeles;
• igaüks saab meiega privaatselt ühendust võtta;
• kui Te jagate postitusi, märgite need meeldivaks, siis saame tegevuste kohta teate.

LinkedIn’i kogutud kasutuse statistika andmed saame anonüümsel kujul. LinkedIn koostab selle statistika teie isikuandmeid kogudes. Detailsemalt saab sellest lugeda LinkedIn’i privaatsuspoliitikast ja küpsiseid puudutavatest eeskirjadest.

Kui te pöördute meie poole sotsiaalmeedia vahendusel, töötleme teie isikuandmeid samamoodi nagu siis, kui pöörduksite meie poole e-maili teel või muu kanali kaudu (vt punkt 1).

Kultuuriministeeriumil on ajaveeb KUVA, millega on võimalik kõigil soovijatel oma e-posti aadressiga liituda. Liitunud isikute e-posti aadressi kasutab Kultuuriministeerium nõusoleku alusel ajaveebi uudiste edastamise eesmärgil.  

Juhul kui kandideerite meile tööle (töötajaks) või teenistusse (ametnikuks), siis on Teie isikuandmete töötlemise eesmärk leida kandidaat, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim töö- või teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele, ning teha talle ettepanek asuda ametikohale. Samuti säilitame kandideerijate isikuandmeid värbamisprotsessis tekkivate võimalike õigusvaidluste lahendamiseks (kuni sellise nõude aegumiseni (1 aasta)) ning kandideerinu nõusolekul ka tulevikus korraldataval konkursil osalemise ettepaneku tegemiseks.

Meile teenistusse kandideerimisel lähtume avaliku teenistuse seadusega ettenähtud reeglitest ning ametnikuks kandideerimisel peate arvestama, et ametnikele on avaliku teenistuse seadusega ettenähtud nõuded. Lõppkandidaatide puhul võime nendele nõuetele vastavust ka kontrollida. Näiteks võime karistusregistri seaduse kohaselt kontrollida, kas kandidaat on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest. Lõppkandidaatide käest võime küsida ka tema majanduslike ja muude huvide kohta korruptsioonivastase seaduse tähenduses, kui ametikohal, millele ta kandideerib, on deklaratsiooni esitamine korruptsioonivastase seaduse alusel nõutav.

Tööle kandideerimisel lähtume töölepingu seadusega sätestatust ning ei küsi teilt andmeid, mille vastu meil puudub õigustatud huvi.

Värbamisprotsessis võime nii teenistusse kui ka tööle kandideerija kohta koguda täiendavat teavet avalikest allikatest (sotsiaalmeediavõrgustikud, veebilehed, avalikud registrid jms). Kandidaadil on õigus saadud teabega tutvuda ja esitada omapoolsed selgitused-vastuväited. Eeldame, et kandideerimisdokumentides esitatud soovitajatele on kandideerija andnud nõusoleku enda kohta käivatele küsimustele vastamiseks. Samuti on soovitajad nõustunud sellega, et me nende poole teabe saamiseks pöördume.

Ministeeriumis tutvuvad kandideerimisdokumentidega ainult värbamisprotsessis osalevad töötajad. Neid dokumente ja andmeid kolmandatele isikutele (sh teistele kandidaatidele) ei avaldata. Kandidaatide hindamisse võib ministeerium vajadusel kaasata ministeeriumiväliseid isikuid.

Kandidaatide andmed on juurdepääsupiiranguga info, millele kolmandad isikud (sh pädevad asutused) saavad juurdepääsu üksnes juhul, kui neil on selleks otsene seadusest tulenev õigus ja põhjendatud vajadus.

Konkursikuulutuses nimetatakse alati ka kandidaadile esitatavad nõuded haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele ning ka konkursil osalemiseks esitatavad dokumendid ja nende esitamise tähtaeg. Samuti ka muud olulised tingimused, mis erinevad tavapärasest ning mille kirjeldamine võib olla oluline tulenevalt avaliku teenistuse muudest sätetest ja kandidaatide informeerimise vajadusest.

Kandidaatide hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste vastavuse hindamiseks teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele võime kasutada järgmiseid meetodeid:

• kandideerimise käigus esitatud dokumentide analüüs, millega kandidaat tõendab vastavust ametikohale kehtestatud nõuetele;
• intervjuu;
• testimine (testimiseks võime kasutada ka väliseid teenusepakkujaid);
• taustauuring ja -kontroll (värbamisprotsessis võime kandidaadi kohta koguda täiendavat teavet avalikest allikatest (sotsiaalmeediavõrgustikud, veebilehed, avalikud registrid jms), kandidaadil on õigus saadud teabega tutvuda ja esitada omapoolsed selgitused-vastuväited ning eeldame, et kandideerimisdokumentides esitatud soovitajatele on kandideerija andnud nõusoleku enda kohta käivatele küsimustele vastamiseks, ning nõustunud sellega, et me nende poole teabe saamiseks pöördume);
• kirjalik ülesanne;
• proovitöö;
• muu kandidaadi hindamiseks asjakohane meetod.

Kultuuriministeeriumi ametikohale kandideerijate avaldused koos juurdekuuluvate dokumentidega säilitatakse 1 aasta konkursi lõppemisest kandidaadi nõusolekul.

Kultuuriministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni protokolle, mis sisaldavad otsuseid näiteks kandidaadi järgmisesse vooru lubamise kohta, ametisse nimetamiseks esitamise kohta jne, säilitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 25 aastat.

Teie andmeid võidakse ministeeriumis töödelda, kui olete mõne ministeeriumiga sõlmitud lepingu (võlaõiguslikud lepingud nagu käsundus- või töövõtuleping) osapool. Töö- ja teenistussuhtes isikuandmete töötlemine on sätestatud personalitöö korras, mida tutvustatakse uuele töötajale ja teenistujale tööle või teenistusse asumisel.

Teie andmeid töödeldakse nimetatud lepingu täitmiseks ja võimalike juriidiliste kohustuste täitmiseks ning üksnes lepingu täitmisega seotud eesmärkidel.

Kõik eraisikutega sõlmitavad lepingud on juurdepääsupiirangutega, kuivõrd sisaldavad isiku kontaktandmeid, isikukoodi ja teatud juhtudel ka pangakonto numbrit, mis on isikuandmed, millele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust.

Hoolimata juurdepääsupiirangust võivad lepingutes sisalduvatele andmetele juurdepääsu saada nende volitatud töötlejate (Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ja Riigi Tugiteenuste Keskus) töötajad, kellel on selleks tööülesannete täitmisest tulenev otsene vajadus.

Muudele isikutele/asutustele võime hoolimata juurdepääsupiirangust lepingutes sisalduvaid andmeid edastada üksnes juhul, kui neil on selleks otsene seadusest tulenev õigus ja põhjendatud vajadus (nt kohtueelne menetleja või kohus).

Lepinguid säilitatakse 7 aastat.

Teie andmeid võidakse töödelda, kui tegemist on ministeeriumi poolt toimuva rahastamisega või muul viisil programmide ja projektide elluviimisega, mida ministeerium teeb avalikes huvides olevate ülesannete täitmiseks. Teie isikuandmed võivad sellisel juhul jõuda meieni Teie taotluse alusel või kolmandate isikute (programmide, projektide koostööpartnerid või muud isikud) vahendusel. Eelkõige töödeldakse isikuandmeid eraisikutele eraldatavate toetuste puhul ning vähemusrahvuse kultuuriomavalitsustele eraldatava toetuse puhul:

• Loometoetused

  • Loomeliitudesse kuuluvatele vabakutselistele loovisikutele eraldab loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) alusel loometoetust loomeliit, millesse ta kuulub. Loomeliitudele eraldab loomeliitu kuuluvate loovisikute arvu alusel rahastuse Kultuuriministeerium. Loomeliitude ja loovisikute üle arvestuse pidamise ja LLS nõuete täitmise üle järelevalve teostamiseks on LLS § 11 lg 1 alusel asutatud loomeliitude andmekogu, milles isikuandmete töötlemist käsitleb järgnev peatükk.

  • Kultuuriministeerium eraldab loometoetust LLS alusel loomeliitu mittekuuluvatele vabakutselistele loovisikutele. Loometoetuse menetlemisel töötleb Kultuuriministeerium taotleja isikuandmeid vaid LLS-is sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks ning loometoetuse välja maksmiseks. LLS § 16 lõikes 2 ning § 3 lõikes 1 toodud nõuetele vastavuse kontrollimiseks teostab Kultuuriministeerium andmevahetuspäringud Eesti Maksu- ja Tolliametile, kes edastab küsitud andmed Kultuuriministeeriumile maksukorralduse seaduse § 29 punkti 28 alusel.  

• Riigi stipendiumid ja preemiad - Ministeerium annab füüsilistele isikutele stipendiume ja preemiaid riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumite seaduse ja Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 305 „Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ alusel. Stipendiumid ja preemiad antakse eelnimetatud seaduses või määruses toodud asutuste vastavasisuliste taotluste alusel. Nominentide isikuandmeid töödeldakse vaid preemia või stipendiumi andmise menetluseks vajalikus ulatuses, seejuures eelkõige preemia või stipendiumi välja maksmiseks.  

• Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse rahastus – vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse (VRKAS) § 27 lõike 1 p 1 alusel moodustavad vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse rahalised vahendid muuhulgas riigieelarvelistest eraldistest. Nimetatud vahendeid eraldab vähemusrahvuse kultuuriomavalitsustele Kultuuriministeerium. Riigieelarvevahendite eraldamise eelduseks on kultuuriomavalitsuse poolt Kultuuriministeeriumile VRKAS § 8 kohase rahvusnimekirja esitamine. Rahvusnimekirja lisatakse isiku avalduse alusel VRKAS  § 8 järgi:

  • ees- ja perekonnanimi;

  • isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

  • elukoht;

  • avaldaja allkiri ja kuupäev.

  • Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse rahvusnimekirja kuulumine näitab isiku rassilist ja/või etnilist päritolu, mistõttu on tegu eriliiki isikuandmetega. Kultuuriomavalitsus esitab andmed ministeeriumile krüpteeritult.

Toetuse menetlemise süsteemi sisestatud (sh loometoetuse taotlemisega seonduvaid) andmeid säilitatakse püsivalt arhiiviseaduse § 2 lõikest 3 tulenevalt, kooskõlas Rahvusarhiivi hindamisotsusega nr 49, 30.10.2017.

Dokumendihaldussüsteemi DELTA sisestatud toetuse andmisega seonduvaid andmeid säilitatakse samuti alaliselt.

Loometoetuse taotlus, loometoetuse andmise menetlus, loometoetuse andmine, vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse rahvusnimekiri ning toetuste menetluse raames esitatud eraisiku kontaktandmed on juurdepääsupiiranguga ning neid kolmandatele isikutele ei avaldata.

Hoolimata juurdepääsupiirangust võivad isikuandmetele juurdepääsu saada nende volitatud töötlejate (Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Riigi Tugiteenuste Keskus ja BPW Consulting OÜ) töötajad, kellel on selleks tööülesannete täitmisest tulenev otsene vajadus.

Töötleme Teie isikuandmeid, kui külastate ministeeriumi peamaja aadressil Suur-Karja 23, Tallinn või möödute tänaval ministeeriumi peauksest ning jääte videovalvekaamerate vaatevälja.

Ministeeriumi hoonetes, hoovides ja hoonete väliskülgedel kasutatakse reaalajas töötavaid statsionaarseid ning salvestavaid videovalvekaameraid. Videovalvekaamerate kasutamise eesmärk on tagada ministeeriumi teenistujate ning vara kaitse. Videovalvekaamerate abil kogutavaid andmeid kasutatakse üksnes eelnimetatud eesmärgist lähtuvalt. Eesti infoturbestandardi (E-ITS) meetme „CON.2.M20“ rakendamiseks (E-ITS kohaldub ministeeriumile küberturvalisuse seaduse § 4 lõike 4 punkti 12 ja küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel) – meetme kohaselt on organisatsioonil kohustus kehtestada ruumidele juurdepääsureeglid ja rakendada selleks valvesüsteeme, sh valvekaamerad, mille kasutamisel töödeldakse teenistujate isikuandmeid.

Lisaks meie töötajatele töötlevad kaamerate vaatevälja jäävate isikute isikuandmeid ka volitatud töötleja Optimus Systems AS turvatöötajad, kellel on turvateenuse osutamisega seotud tööülesannete täitmisest tulenev otsene vajadus.

Muudele isikutele/asutustele edastame videovalvekaameratega kogutud andmeid üksnes seadusega ettenähtud juhtudel.

Videovalvekaamerate salvestisi säilitatakse 1,5 kuud alates salvestamise hetkest.

Eesmärk
Loomeliitude andmekogu pidamise eesmärk on loomeliitude ja loovisikute üle arvestuse pidamine ning loomeliitude loovisikute ja loomeliitude seadusega kehtestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamine. Loomeliitude andmekogule on ligipääs võimaldatud e-äriregistri kaudu.  

Õiguslik alus
Loomeliitude andmekogu on asutatud loomeliitude ja loovisikute seaduse (LLS) § 11 lõike 1 alusel. LLS § 11 lõike 2 alusel on kehtestatud kultuuriministri 30.12.2014 määrus nr 13 „Loomeliitude andmekogu asutamine ja põhimäärus“. Andmekogu koosneb loomeliidu andmetest, loovisiku andmetest ja andmetest loovisiku liikmesuse kohta loomeliidus. 

Säilitustähtaeg
Andmeid loomeliidu kohta loomeliidu tunnustamise kehtetuks tunnistamisel ja andmeid loovisiku kohta tema väljaastumisel või väljaarvamisel tunnustatud loomeliidust säilitatakse kuni kuus aastat. 

Juurdepääs
Andmekogu vastutavaks töötlejaks on Kultuuriministeerium ja volitatud töötlejaks Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Seega võivad kõikidele loomeliitude andmekogusse kantud andmetele juurdepääsu saada vastutava töötleja ja volitatud töötleja töötajad, kui selline vajadus tuleneb nende tööülesannetest. 

Andmekogus töödeldakse järgmisi loomeliitu kuuluvate loovisikute isikuandmeid: 
1) ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 
2) loomeliitu astumise aeg; 
3) loomeliitu kuuluvuse peatamise aeg; 
4) loomeliidust väljaastumise või väljaarvamise aeg; 
5) loovisiku vastavus loovisikute ja loomeliitude seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud tingimustele; 
6) loomeliidud, mis saavad tema eest arvestatud toetust koos loomeliidule esitatud avaldusega, juhul, kui loovisik kuulub mitmesse loomeliitu ja ta on esitanud vastava avalduse.

E-äriregistris kasutusel olevate küpsiste kohta on info leitav SIIN.

Eesmärk
Eesti spordiregistri pidamise eesmärk on sporditegevuse korraldamise ja juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamiseks arvestuse pidamine Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite üle.  

Õiguslik alus
Eesti Spordiregister on asutatud spordiseaduse § 61 lõike 1 alusel. Spordiseaduse § 61 lõike 5 alusel on kehtestatud kultuuriministri 27.02.2020 määrus nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus“. Andmekogu koosneb spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite, treenerikutset taotlevate ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ning kutsekomisjoni liikmete andmetest. 

Säilitustähtaeg
Spordiorganisatsiooni, spordiobjekti, treeneri või sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuga seotud alusdokumente säilitatakse digitaalselt kuni 12 aastat alates arhiveerimisest. Treenerikutset taotleva isikuga seotud alusdokumente säilitatakse digitaalselt kuni kaks aastat alates arhiveerimisest. Kutse andmisega seotud alusdokumente säilitatakse digitaalselt kuni neli aastat alates hindamise kuupäevast. Paberkandjal esitatud alusdokumente, kutse andmisega seotud korralduslikke alusdokumente ning eesti spordiregistri põhimääruse § 34 lõikes 6 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat. Säilitamistähtaja möödumisel otsustatakse alusdokumentide kustutamine või hävitamine. 

Juurdepääs
Andmekogu vastutavaks töötlejaks on Kultuuriministeerium ja volitatud töötlejaks Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus. Seega võivad kõikidele Eesti Spordiregistrisse kantud andmetele juurdepääsu saada vastutava töötleja ja volitatud töötleja töötajad, kui selline vajadus tuleneb nende tööülesannetest. 

Eesti spordiregistris töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 

1. spordiorganisatsiooni tegevjuhi nimi, isikukood ja kontaktandmed ning spordiorganisatsiooni selle esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed, kes kuulub rahvusvahelise spordiorganisatsiooni juhtorganisse, komisjoni või eksperdirühma; 

2. treeneri, treenerikutset taotleva isiku ja sportimist juhendava treenerikutseta isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed ning andmed tema hariduse, kutse, tööhõive, tasemekoolituste ja kutseeksamite kohta; 

3. treenerikutset andva kutsekomisjoni liikme nimi, isikukood ja kontaktandmed; 

4. spordiseaduse §-s 101 sätestatud sportlasestipendiumi saaja andmed, §-s 105 sätestatud sportlasetoetuse saaja andmed ja toetuse maksmise eelduseks oleva, sportlasega sõlmitud lepingu andmed; 

5. sportlase nimi, isikukood ja tema sporditulemus. 

Täpsem info Eesti Spordiregistris andmete töötlemisest on leitav SIIN, Eesti Spordiregistris küpsiste kasutamise info on leitav SIIN. 

Eesmärk
Settle in Estonia koolitusmoodul (edaspidi ka koolitusmoodul) on osa elamislubade ja töölubade registrist. Registri pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalaste Eestis elamise ja töötamise seaduslike aluste ja tingimuste andmete töötlemise kaudu. 

Õiguslik alus
Elamislubade ja töölubade register on asutatud välismaalaste seaduse § 228 lõike 1 alusel. Sama sätte alusel on kehtestatud siseministri 18.12.2015 määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“. Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse koolitusmoodulis kohanemisprogrammiga seotud toimingute andmeid. 

Säilitustähtaeg
Koolitusmoodulisse sisestatud andmete säilitustähtaeg määratakse kindlaks vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lõikes 2 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS) § 18 lõikes 1 toodule. Koolitusmooduli arendamiseks ning ülalpidamiseks on Kultuuriministeerium muuhulgas saanud toetust Euroopa struktuurivahenditest, mille eraldamise tingimusi eeltoodud seadused sisustavad.  

• Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lõike 2 kohaselt tuleb kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitada neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud. 
• Vastavalt ÜSS § 18 lõikele 1 tuleb toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente ning muid tõendeid säilitada viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31.detsembrist alates. 

Juurdepääs
Koolitusmooduli vastutavaks töötlejaks on Politsei- ja Piirivalveamet. Koolitusmooduli volitatud töötlejad on Kultuuriministeerium ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Seega võivad kõikidele koolitusmooduli andmetele juurdepääsu saada vastutava töötleja ja volitatud töötleja töötajad, kui selline vajadus tuleneb nende tööülesannetest. 

Täpsem info koolitusmoodulis andmete töötlemisest on leitav SIIN. 

Kultuuriministeerium tellib Kultuuriministeeriumi põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks, eelkõige poliitika kujundamiseks uuringuid, kus olenevalt uuringust töödeldakse ka isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid. Uuringute läbiviimise eesmärgid on sätestatud vastava uuringu läbiviimise materjalide osas, mis edastatakse uuringus osalejatele. 

Vajaduse korral hangib Kultuuriministeerium või uuringu läbiviija kui volitatud töötleja andmete töötlemiseks Andmekaitse Inspektsiooni loa, Tartu Ülikooli eetikakomitee kooskõlastuse ja/või Statistikaameti konfidentsiaalsusnõukogu otsuse ja viib läbi andmekaitsealase mõjuanalüüsi.

Ministeeriumi turvalisuse ja ohutusnõuete tagamiseks (E-ITS standardi meetme INF.1.M7 kohaselt) registreeritakse kõik ministeeriumi külastajad külaliste registreerimise infosüsteemis KRIS. Portaalis registreeritakse külastaja nimi, vajadusel ka isikukood või sünniaeg ja telefoninumber.

KRIS volitatud töötleja on Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus. Seega võivad kõikidele KRIS-is töödeldavatele andmetele juurdepääsu saada vastutava töötleja ja volitatud töötleja töötajad, kui selline vajadus tuleneb nende tööülesannetest.

Andmeid säilitatakse üks aasta alates külalise registreerimisest.