2021. aasta aprillis valmis Kultuuriministeeriumil liikumisharrastuse edendamise kontseptsioon, mille peamine eesmärk on esile tuua kitsaskohad liikumisharrastuse edendamisel ja pakkuda võimalikke lahendusi. 2022. aastal asus kultuuriministeerium eest vedama ka järgmise nelja aasta liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamist.
Ministeerium eraldab toetusi lähtudes iga-aastase riigieelarve võimalustest. Toetuste eraldamise aluseks on kultuuriministri määrus "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord".
Maakonna spordiliidu toetus on ette nähtud spordi toetamiseks maakonna tasandil, näiteks:
- kohalike spordiorganisatsioonide tegevuse toetamiseks;
- sportimispaikade heakorrastamiseks ja spordiinventari soetamiseks;
- liikumisharrastuse sündmuste läbiviimiseks ja maakondliku liikumisharrastuse edendajate võrgustiku võimestamiseks;
- maakonna meistrivõistluste ja teiste spordiürituste korraldamiseks.
Riigi peamine partner liikumisharrastuse edendamisel on SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Kompetentsikeskuse olulisemateks ülesanneteks on valdkondlike organisatsioonide nõustamine ja võrgustiku töö parandamine, teaduspõhiste arendus- ja sekkumisprogrammide algatamine ja nõustamine, uuringute läbiviimine ning kommunikatsioonitegevused.
Spordi spetsiifilises valdkonnas tegutsevale või tippspordi harrastamise võimalusi arendavale spordiorganisatsioonile võib eraldada toetust põhikirjaliste eesmärkide, tegevuste ning arengukavas kirjeldatud tegevussuundade elluviimiseks. Sellisteks spordiorganisatsioonideks on Eesti Paralümpiakomitee, Eriolümpia Eesti Ühendus, Eesti Akadeemilise Spordiliit, SA Eesti Terviserajad, Eesti Seeniorspordi ja Spordiveteranide Liit.
Liikumisharrastuse edendamiseks võib toetust eraldada ka sihtotstarbelistest taotlusvoorudest. Toetust eraldatakse eesmärgiga aidata kaasa liikumisharrastust edendavate üleriigiliste tegevuste elluviimisele, kaasata elanikkonda nende tegevuste kaudu ulatuslikumalt korrapärasesse liikumisharrastusse ja tõsta Eestis korraldatavate liikumisharrastuse ürituste kvaliteeti. Spordivaldkonna arenguks vajalik sihtotstarbeline taotlusvoor kuulutatakse välja eelarveliste vahendite olemasolul.
Selleks, et Eestis oleks piisavalt treenereid, kes kaasaksid inimesi parimal võimalikul ja turvalisel viisil liikumisharrastusega tegelema, on loodud treenerite tööjõukulu toetus. Spordiklubid, spordikoolid ja spordialaliidud saavad alates 2015. aastast taotleda 5. ja kõrgema kutsetasemega treeneritele tööjõukulude toetust kuni 50% ulatuses.
Eesti sporti ja liikumisharrastust rahastab ka Eesti Kultuurkapital, kes on peamine liikumisharrastuse projektide rahastaja Eestis.
Eesti Kultuurkapitali liikumisharrastuse rahastamise võimalustega saab tutvuda Kultuurkapitali kodulehel.
Kontakt
Norman Põder
spordiosakonna nõunik
- +372 628 2354
- [email protected]
Viimati uuendatud 10.01.2024