Laulu- ja tantsupeoliikumise toetamine

Alates 2021. aastast saavad laulu- ja tantsupeo kooride, rahvatantsurühmade ning orkestrite juhid palgatoetust. Selle palgatoetuse põhimõtted on Kultuuriministeerium välja töötanud koostöös valdkondlike katusorganisatsioonidega.

Laulu- ja tantsupidu on eestlaste identiteedi väljendus, 150 aasta jooksul kujunenud rituaal. Traditsioon on kantud UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Laulu- ja tantsupidude liikumine kaasab kõige suuremal määral vabakonda, eri piirkondi. Registris on üle 70 000 harrastaja ning mõni tuhat juhendajat. See võrgustik loob ühiskonnas sidusust ja koosmeelt. 

Valitsus tutvus 2021. aasta 2. detsembri kabinetinõupidamisel laulu- ja tantsupidude liikumist puudutava analüüsiga, kus toonitatakse, et laulu- ja tantsupeod nõuavad kõigi asjasse puutuvate osaliste koostööd ning vastutuste jaotamist ja teadvustamist. 

2019. aasta uuringu tulemused: pidude traditsioon on ohus

Laulu- ja tantsupidude kestmise pant on elujõuline kollektiiv ja motiveeritud haritud juhendaja, kuid juhendajaid ei jätku juba nähtavas tulevikus.

2019. aastal tellis Kultuuriministeerium koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (ELT SA), Eesti Kooriühingu (ERK) ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga (ERRS) uuringu Mõttekojalt Praxis , et analüüsida peoliikumises osalevate juhendajate töötingimusi ja sotsiaalset kaitstust. Luubi alla võeti ka kollektiivide finantsmajanduslik seis. Selgus, et noori kutse ei motiveeri kuna see pole tasustatud töö ja ei paku piisavalt töötus- ja ravikindlustuse kaitset. Samuti tuli analüüsist välja, et üle poole praegustest juhendajatest jäävad peatselt pensionile ning ka kollektiivid ei ole majanduslikult jätkusuutlikud. 

Uuringu põhijäreldused

Laulu- ja tantsupidude kestmine praegusel kujul ei pruugi olla iseenesestmõistav. Juhendajate põud terendab juba nähtavas tulevikus. 35% juhendajatest on 54-aastased ja vanemad, alla 35-aastaseid on vaid 15%.

 
Kollektiivide eelarved on pigem tagasihoidlikud, ligi pooltel neist jääb hooaja eelarve 1000 euro juurde. Kulud ületavad sageli tulusid. Üks kollektiivi liige maksab aastas liikmemaksu keskmiselt 25 kuni 30 eurot.

Enamikul juhendajaist, 84%, on kõrgharidus, sealhulgas erialane kõrgharidus 55%. Sellele vaatamata ei ole kollektiivi juhendamine nende põhitöö. Eestis keskmiselt on kõrvaltöö osakaal 6%, selles valdkonnas aga 90%.

Sageli juhendatakse mitut kollektiivi. Kõige suurem osa juhendajatest (36%) saab töötasuna 51 kuni 100 eurot kuus kollektiivi eest. Enamik (77%) juhendajatest tunneb, et nende töökoormus pole saadava tasuga vastavuses. Eesti keskmise palga teenimiseks peaks juhendaja enda kanda võtma keskmiselt 9 laulukoori, mis on mõeldamatu.

Juhendamistöö ei paku piisavat töötus- ja ravikindlustuse kaitset. Ülekaalus on tähtajalised lepingud, mis jätavad juhendajad mitmeks kuuks ilma sotsiaalsest kaitsest. Kohati puuduvad lepingulised suhted üldse.

juhendajate töötasu graafik

Kiirelt kätte

Lahendus: laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate palgatoetusmeede

Uuringutulemuste põhjal valmis 2021. aastaks laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate tööjõukulude katmise toetusmeede, millega väärtustatakse laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte. Meetmega plaanitakse juhendajatele anda võimalus töötasu tõusuks, muu hulgas kehtib miinimumtasumäär.

Toetust makstakse juhendaja tööandjale kavandatud ning regulaarse kollektiivi juhendamise toetamiseks. Selle tulemusel tagatakse võimalikult paljudele juhendajatele senisest õiglasem ja tänapäeva ootustele vastav töötasu ning töölepingust tulenevad sotsiaalsed garantiid. See omakorda võimaldab juhendajatel keskenduda otseselt juhendamisele kui põhitööle ning kindlustunne tagab omakorda professionaalide pealekasvu. Oluline eeldus muude tingimuste seas on, et kollektiivi juhendajal on kehtiv tööleping ning kollektiivi juhendaja tööandja peab olema valmis panuseks vähemalt 50% ulatuses töötaja tööjõukuludest. Kollektiivi juhendajal peab ühtlasi olema erialane kutsetunnistus

Toetusi jagab Eesti Rahvakultuuri Keskus, rohkem infot leiab keskuse kodulehelt

Meetme määrus "Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord" Riigi Teatajas.

Kontakt

Eino Pedanik

Eino Pedanik

Eino Pedanik

rahvakultuurinõunik

Viimati uuendatud 25.01.2024