Rahvaraamatukogude reform

Kultuuriministeerium on alates 2020. aastast koostöös valdkonnaga ellu viimas rahvaraamatukogude reformi, mis koosneb kuuest suuremast arenguhüppest:

• Alates 2023. aastast hoiuraamatukogu ja pimedate raamatukogu teenuste üleandmine Eesti Rahvusraamatukogule, et tagada sarnaste teenuste ligipääsetavus ning sünergias arendamine.
• Alates 2023. aastast rahvaraamatukogude kiirendi toetusmeetme rakendamine, mis aitab arendada rahvaraamatukogusid vastavalt kogukonna ootustele ja vajadustele. Voorust toetatakse koos kohalike omavalitsustega rahvaraamatukogude investeeringuprojekte ja töötajate erialast koolitamist.
• Alates 2023. aastast üleriigilise e-laenutuse MIRKO pakkumine, mis võimaldab lugeda ja kuulata e-väljaandeid või audioraamatuid ning tellida väljaandeid.
• Kolme erineva raamatukogusüsteemi asemel ühtse raamatukogude andmekogu loomine, mis võimaldab lugejatel tutvuda kõikide rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu kogudega ühes süsteemis.
• Rahvaraamatukogude riiklike ülesannete arendusüksuse loomine Eesti Rahvusraamatukogusse.
• Rahvaraamatukogu seaduse ja Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine, mille eesmärk on ajakohastada rahvaraamatukogude võrku ja ülesandeid lähtuvalt kasutaja vajadustest.

Kuidas kujuneb Eesti raamatukoguvõrk?

Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad:

• 480 kohaliku omavalitsuse raamatukogu ehk rahvaraamatukogu;
• 38 teadus- ja erialaraamatukogu;
• 356 kooliraamatukogu.

1. Kehtiva seaduse järgi täidab igas maakonnas üks rahvaraamatukogu lisaks riiklikke ülesandeid - kokku on üle Eesti seega 15 maakonnaraamatukogu, mis tegutsevad teistele rahvaraamatukogudele komplekteerimis-, koolitus- ja nõustamiskeskustena. 
2. Riik toetab rahvaraamatukogudesse väljaannete soetamist, töötajate koolitamist ning riiklikke ülesandeid täitvate töötajate tasustamist. 

Miks on vaja seaduseid muuta? 

Rahvaraamatukogu kui kohaliku omavalitsuse asutuse korralduse alused on reguleeritud 1998. aastal jõustunud rahvaraamatukogu seadusega. Viimati tehti olulisemad sisulised muudatused 2007. aastal. Kuna infoühiskond on sellest ajast alates kiiresti arenenud, elanike infovajadused ning haldusterritoriaalne jaotus ja korraldus on muutunud, ei ole kehtiv seadus enam piisavalt paindlik, et tõsta raamatukoguteenuse kvaliteeti, arendada rahvaraamatukogude võrku ning pakutavaid teenuseid. Täpsemalt saab valdkonna probleemide kohta lugeda eelnõu väljatöötamiskavatsusest.

• Ajakohastatakse rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid.

Kui seni on rahvaraamatukogude võrgu loomisel tuginetud üksnes elanike arvule, soovitakse edaspidi arvesse võtta ka asustustihedust ja -struktuuri ning kohalikke vajadusi. Omavalitsustel säilib õigus ja võimalus kujundada oma territooriumil raamatukoguvõrku, lähtudes elanike paiknemisest ja vajadustest. Seejuures ei tohi ükski paikkond jääda rahvaraamatukogu teenindusest välja ning raamatukogu ruumid ja teenused peavad olema ligipääsetavad.

• Asutatakse raamatukogude andmekogu, mille kaudu saavad kasutajad ligi kõikide liitunud raamatukogude teenustele ja kogudele ühes süsteemis.

Seadusemuudatusega alustatakse ühtse raamatukogude andmekogu loomist. Kui täna on Eestis kasutusel kolm erinevat raamatukogusüsteemi, siis andmekogu loomine võimaldab lugejatel tutvuda kõikide rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu kogudega ühes süsteemis. 

• Määratletakse rahvaraamatukogu põhieesmärkidest tulenevad ülesanded.

Määratletakse rahvaraamatukogu põhieesmärgid ning -ülesanded nii kultuuri- kui ka haridusasutusena. Kui seni on rahvaraamatukogusid nähtud pigem kultuuri- või kultuuripärandiasutustena, siis uus kirjeldus väljendab selgemalt tänapäevase rahvaraamatukogu olemust. 

• Muudetakse etapiviisiliselt rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitmist.

Eesti Rahvusraamatukogust saab muudatustega rahvaraamatukogude valdkonna arendusüksus - rahvusraamatukogu hakkab looma, haldama ja arendama rahvaraamatukogude üleriigilisi teenuseid, pakkuma piirkondlikku erialast nõustamist, koordineerima koolitusi ja programmides osalemist ning hankima riikliku toetuse eest keskselt väljaandeid. Ülesannete üleandmine maakonnaraamatukogudelt Eesti Rahvusraamatukogule toimub järk-järgult ning maakonnaraamatukogud jätkavad kogude komplekteerimist ja andmebaaside pidamist 2027. aasta 30. juunini. 

Riiklike ülesannete koondamine võimaldab süsteemsemalt ja ühtlasemalt toetada kõiki Eesti rahvaraamatukogusid. Kuna kõik rahvaraamatukogud on kohaliku omavalitsuse asutused, siis nende asutamise ja lõpetamise otsustab jätkuvalt kohalik omavalitsus koos kohalike elanike ning kogukondadega.

• Ajakohastatakse kehtivat kohaliku omavalitsuse tasandi rahvaraamatukogu juhtimise ja rahvaraamatukogude võrgustiku korraldamise struktuuri.

Nähakse ette rahvaraamatukogu teenuse keskne juhtimine ning sellele vastavalt korrastatud struktuur (keskraamatukogu, haruraamatukogu, teeninduspunkt, rändraamatukogu). Täpsustatakse rahvaraamatukogu juhi haridusnõudeid. Samuti lisatakse rahvaraamatukogu töötaja pädevuse regulatsioon.

• Rakendatakse kasutajasõbralikke automaatseid haldusmenetluse võimalusi, mis lihtsustavad
  teenuste kasutamist.

Automatiseeritud menetlus võimaldab teha otsuseid kiiresti ja ilma täiendava asjaajamiseta, näiteks saata viiviste ja laenutustähtaegadega seotud teavitusi. Muudatus aitab vähendada kodanike halduskoormust ning muudab raamatukoguteenuste kasutamise lihtsamaks ja mugavamaks.

Keda seaduse uuendamine mõjutab?

Raamatukoguvõrk on oma rohkem kui 870 avatud uksega Eesti kõige laiem avaliku teenuse ning kõige suurema kliendikontaktiga võrgustik. Raamatukogude lugejaid on Eestis pool elanikkonnast (701 000) ning raamatukogude teenuseid kasutab regulaarselt 50% Eesti elanikest. Aastas tehakse ligi 12 miljonit laenutust.  

Seadusemuudatus mõjutab kogu Eesti elanikkonda, sest arvesse võetakse tuleviku infoühiskonna arenguid ja sellest tulenevalt muutuvaid lugejate ning omavalitsuste vajadusi. Rahvaraamatukogu seaduse muudatus puudutab ka kõiki väljaannete avaldamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud osalisi: nii sisutootjaid ja autoreid kui ka kirjastajaid, tootjaid, väljaannete vahendajaid ja raamatukoguvõrku tervikuna.

Millist mõju seaduse tänapäevastamisest oodatakse?

Ennekõike peab rahvaraamatukogu seadus tagama, et ükski paikkond ei jääks infovaeseks. Virgem vaim aitab kogukondadel olla konkurentsivõimelised kohaliku elu, kultuuri, ettevõtluse ja ka rahvusvahelise koostöö edendamisel. 

Kõigil Eesti elanikel peab olema nii headel kui ka raskematel aegadel vaba ja piiramatu juurdepääs tasuta ja tasulisele informatsioonile, võimalused kultuurile ning riigiteenustele aga ka riigi ja omavalitsuse teenuste toele. Inimeste käsutuses peab olema piisav hulk väljaandeid, tehnikat ja tehnoloogiat enesetäiendamiseks, huviharrastusteks, elukestvaks õppeks ja meelelahutuseks. Raamatukogu peab arendama infootsingu, digi- ja meediapädevusi.

Seadus peab andma raamatukogude omanikele võimaluse rakendada uusi viise paindlikumaks koostööks omavalitsustega, et arendada raamatukoguvõrku. Ka peab seadus toetama kõigi raamatukogude koostööd ja teenuste ühisarendust, et muuta raamatukoguteenus terviklikult tänapäevasemaks ja kasutajasõbralikumaks.