„Viljandis on üks Eesti omanäolisemaid ajaloolisi linnasüdameid, kust leiab puitarhitektuuri, maalilised munakivisillutisega tänavad, järve suunas langevad trepistikud ja ordulinnusele avanevad kaunid vaated. Mul on hea meel, et uus kaitsekord aitab selle erilise paiga väärtusi paremini hoida, andes samal ajal selgemad põhimõtted pärandi kasutamiseks ja arendamiseks,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.
Uus kaitsekord täpsustab ajalooliste hoonete, tänavavõrgu, haljasalade ja arheoloogilise kultuurkihi kaitse põhimõtteid ning ühe olulisema muudatusena jagab sealsed hooned kolme kaitsekategooriasse, millest hakkavad lähtuma nõuded tööde tegemisel. Enamusele muinsuskaitseala hoonetest tähendab see suuremat paindlikkust. Kui seni olid kõikides Viljandi muinsuskaitseala hoonetes reguleeritud tööd nii interjööris kui ka eksterjööris, siis uue kaitsekorraga määratakse A-kaitsekategooriasse, kus säilib nii väärtusliku sise- kui ka välisilme kaitse, vaid 13 hoonet 585st.
Eesti ehituspärandi kontekstis kuuluvad kõik keskaega ulatuvad linnakeskused kõige väärtuslikumasse osasse meie kultuuripärandist. Viljandi ajalooline linnasüda kujutab endast eri ajastute kihistust, mille väärtus ulatub keskaegsest tänavavõrgust ja ordulinnuse varemetest kuni 18.–20. sajandist pärinevate hoonete, ajalooliste haljasalade ja Viljandi järve äärse maastikuni. Kaitsekorra eesmärk on sealseid väärtusi hoides võimaldada ajaloolise keskkonna kasutamist ja jätkusuutlikku arendamist.
2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel uuendab Muinsuskaitseamet kõigi muinsuskaitsealade kaitse korraldust. Viljandi vanalinn on olnud riikliku kaitse all alates 1973. aastast, ehitustegevust seni reguleerinud muinsuskaitseala põhimäärus kehtestati 2004. aastal.
Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra kohta saab lähemalt lugeda Muinsuskaitseameti kodulehelt.
