Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandiobjekti, mis väärivad digimist, et need oleksid võimalikult laialt kättesaadavad ja kasutatavad ning turvaliselt hoitud. Kultuuripärandi digitegevuskava aastateks 2024–2029 on jätk eelmisele 2018. aastaks koostatud tegevuskavale, mille raames digiti dokumente, trükiseid, fotosid, filme ja esemeid.
“Digimine on üks paremaid viise kindlaks teha, et pärand säilib ka meie järeltulevatele põlvedele. Samuti avab see uusi võimalusi pärandi kasutamiseks – uute kultuurinähtuste ja loomingu tekkeks,” rääkis Kultuuriministeeriumi digitaalse kultuuripärandi nõunik Kristiin Meos.
“Kui 2018. aastal saime rääkida vaid 10% digitud kultuuripärandist, siis 2023. aastaks oli digitaalsena kättesaadav juba 42%. 2029. aastaks on plaanis teha aga taas oluline ja suur hüpe, mis mitte ainult ei taga, et meie pärand on huvilistele mugavalt digitaalsena kättesaadav ning turvaliselt säilitatud, vaid tugevdab ka mäluasutuste koostööd ning ühist mõtestamist, millises suunas pärandivaldkond liikuma peaks,” lisas ta.
Vastvalminud tegevuskava fookuses on digitaalse kultuuripärandi kasutaja – varasemast enam tegeletakse kättesaadavuse parendamise ja kasutatavuse suurendamisega. Samuti keskendutakse senisest enam esemete, kinnismälestiste või arheoloogilise materjali 3D-digimisele, mille puhul on riiklik koordineerimine seni puudunud. Otsitakse ka võimalusi digipärandi pikaajalise säilitamise korraldamiseks väljaspool Eesti riigipiiri Euroopa Liidus.
Tegevuskava tulemusel on 2029. aastaks mäluasutustes olevast kultuuripärandist digitaalsena kättesaadav 55% ning prioriteetsetest kinnismälestistest digitaalsena kättesaadav 21%. Tegevuskava kavandatud eelarve on 20,6 miljonit eurot, aastatel 2024 ja 2025 elluviidavaid projekte rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Uue tegevuskava eesmärgi ja sihid sõnastas kultuuriministrile nõuandev Digitaalse Kultuuripärandi Nõukogu. Tegevuskava valmimisse panustasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling, Muinsuskaitseamet, Rahvusarhiiv ning mäluasutused üle Eesti.
