See samm aitab paremini kaitsta ausat sporti, kus ei ole kohta dopingul, kokkuleppemängudel ega pealtvaatajate vägivallal. Samuti tugevdatakse koostööd teiste riikidega, et taolisi rikkumisi ennetada ja uurida.
Valitsus tegi konventsioonile reservatsiooni, millega välistatakse karistusseadustiku laienemine väljaspool Eesti territooriumi toime pandud tegude suhtes isikutele, kelle alaline elukoht on Eestis, kuid kes ei ole Eesti kodanikud.
“Konventsiooniga liitumine annab meile võimaluse veelgi paremini kaasa rääkida kokkuleppemängude vastases võitluses ning tuua parimaid praktikaid ka Eestisse,” lausus Kultuuriministeeriumi spordinõunik ja Euroopa Nõukogu antidopingu töörühma asejuht Kaarel Nestor. “Kokkuleppemängud on rahvusvaheline probleem, mistõttu on parim viis selle vastu võidelda riikide vahelise koostöö kaudu. Interpoli hinnangul on spordivõistlustega manipuleerimine sageli seotud organiseeritud kuritegevusega ning spordi tulemusi võidakse kasutada ebaseadusliku tulu teenimiseks ja rahapesuks, mistõttu on riigil ülimalt suur roll ka selle pahe vastu võitlemisel.”
Pärast korralduse vastuvõtmist saab Välisministeerium edastada Euroopa Nõukogule Eesti heakskiitmiskirja. Eestist saab pärast heakskiitmiskirja edastamist konventsiooni täieõiguslik osaline.
1. juulist 2026 rakenduvad Eestis spordieetika reeglid, mis aitavad spordisiseselt kokkuleppemängude vastu võidelda. ESERi rakendamiseks otsustas Kultuuriministeerium tõsta 2026. aastast Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) tegevustoetust 150 000 euro võrra 501 000 euroni.
2025. aasta sügisel viis Kultuuriministeerium koostöös Norstat Eesti AS-iga läbi kordusuuringu, mille eesmärk oli kaardistada Eesti pallimängualade (jalgpall, jäähoki, korvpall, käsipall, saalijalgpall, tennis ja võrkpall) sportlaste, treenerite ja kohtunike kokkupuudet kokkuleppemängudega ning nende hoiakuid spordivõistluste tulemustega manipuleerimise suhtes. 2022. aastal läbi viidud küsitluse jätku-uuring näitab, et kuigi EADSE töö tulemusel on kokkuleppemängude teemaline koolitus jõudnud senisest rohkemate sportlaste, treenerite ja kohtunikeni, ei ole siiski enamik sihtrühmast veel vastavaid teadmisi saanud. Samuti on jätkuvaks probleemiks kokkuleppemänge soosivad hoiakud.
