Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu peamine eesmärk on tagada Eesti inimestele kvaliteetne raamatukoguteenus. See annab lugejale mugavama teenuse sõltumata tema elukohast. Samuti laieneb nägemis- või muu trükikirja lugemise puudega inimese ligipääs väljaannetele ja digitaalsele teabele.
Eelnõu loob eeldused ka raamatukogude andmekogu loomiseks, mis võimaldab lugejal ühest infosüsteemist näha, millised väljaanded Eesti raamatukogudes olemas on. See teeb sobiva lugemisvara leidmise lihtsamaks ja kiiremaks.
„Seaduse eesmärk on, et ajakohane raamatukoguteenus oleks kättesaadav igas omavalitsuses ja digitaalse sisu kättesaadavus ei sõltuks inimese elukohast. Raamatukogude ühine andmekogu annab lugejale parema ülevaate ning lihtsama ligipääsu Eesti raamatukogude sisule,“ selgitas kultuuriminister Heidy Purga.
Seadusega suurendatakse Eesti Rahvusraamatukogu rolli rahvaraamatukogude toetamisel, et pakkuda üleriigilist tuge teenuste arendamisel, nõustamisel ja ühiste lahenduste loomisel. See aitab tugevdada rahvaraamatukogusid 78 kohalikus omavalitsuses, kogu raamatukoguvõrku tervikuna ja arendada kasutajatele ühiselt üleriigilisi teenuseid.
Raamatukogude reformiga on jõutud oluliste tulemusteni - Eesti Rahvusraamatukogule on üle antud Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Pimedate Raamatukogu ülesanded, käivitatud on üleriigiline e-laenutuse teenus MIRKO ning rakendatud on raamatukogude kiirendi toetusmeede, mis toetab kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogude teenuste ja ruumide arendamist ning töötajate koolitamist. Loodava raamatukogude andmekoguga saavad liituda lisaks rahvaraamatukogudele ka kõik teised raamatukogud (sh avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogud ja kooliraamatukogud).
Rahvaraamatukogu seadus jõustus 1998. aastal ning viimased muudatused tehti 2007. aastal. Seaduse muudatus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2027.
