Eesti ja Euroopa mäluasutused on kultuuripärandit digiteerinud üle 20 aasta. Kui varasemalt toimus pärandi digiteerimine eelkõige vastavalt iga asutuse võimalustele, sõltuvalt asutuse prioriteetidest, kasutajate soovidest ja rahastusest, siis aina enam nähakse kasu koostööst. Äsja lõppesid “Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023" tegevuskava projektid. Tegevuskava raames viisid mäluasutused ühiselt ellu 13 digiteerimisprojekti, mille raames digiteeriti trükiseid, dokumente, esemeid, fotosid ning filme. Ühtlasi uuendati mäluasutuste info hoidmise taristut. Tegevuskava tulemusel oli 2023. aasta lõpuks digitaalsena kättesaadav 42% Eesti mäluasutustes olevast kultuuripärandist. Kultuuripärandi koordineeritud digiteerimine vähendab dubleerimist, killustatust ja on ressursisäästlikum.
3D on algus-, mitte lõpp-punkt
Kultuuripärandi digiteerimises seisnevat väärtust ei näe me ainult Eestis. Pärandi digitaalsena avalikult kättesaadavaks tegemise ja turvaliselt säilitamise olulisust rõhutatakse ka Euroopa Liidu tasandil. 2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon soovituse ühtse Euroopa kultuuripärandi andmeruumi kohta . Soovitusega kutsutakse liikmesriike seadma selged kultuuripärandi digiteerimise ja digitaalse säilitamise eesmärgid. Aastaks 2030 julgustatakse liikmesriike digiteerima kolmemõõtmeliselt kõik ohustatud monumendid ja kohad, 50% kõige enam füüsiliselt külastatud monumentidest, pärandihoonetest ja paikadest ning pöörama erilist tähelepanu kultuuripärandi kategooriatele, mida seni niivõrd palju digiteeritud ei ole.
Euroopa Komisjoni soovituses seatud sihid on väga ambitsioonikad ning nende täitmine on liikmesriikide jaoks väljakutse. Samas on rõhuasetuse seadmine kultuuripärandi 3D-digiteerimisele oluline. 3D on algus-, mitte lõpp-punkt. Kolmemõõtmelised tehnoloogiad pakuvad enneolematuid võimalusi, laiendades juurdepääsu kultuurile, toetades digitaalset säilitamist ja soodustades kultuuriväärtuste taaskasutamist:
-
3D-mudelitega on võimalik jõuda laiema ja mitmekesisema publikuni kohandatud, kaasavate ja interaktiivsete kogemuste kaudu;
-
3D-mudelid võivad pakkuda juurdepääsu muidu ligipääsmatutele kohtadele, näiteks veealustele vrakkidele;
-
paraneb nägemispuudega inimeste ligipääs pärandile, nt 3D-prinditud kombatavate mudelite abil;
-
kultuuripärand on habras ja ohustatud nii kliimamuutuste kui ka teiste inimtekkeliste ohtude tõttu. 3D-tehnoloogia võimaldab hävimisohus objektide analüüsimist, kahjustuste visualiseerimist ning pakub olulist teavet objektide taastamiseks ja säilitamiseks;
-
3D-tehnoloogiate kasutamine annab hoogu innovatsioonile ja loovusele. 3D-digteerimine võib suurendada pärandi taaskasutamist ja seeläbi toetada uute teenuste ning rakenduste teket kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas. Lisaks toetab 3D-digiteerimine haridus-, teadus- ja turismivaldkondi.
Eesti kogemus 3D-digimisel
3D-digiteerimise võimekus on riikide lõikes erinev, kuid Eestis on praeguseks juba üksjagu kogemust. Muinsuskaitseameti senise 3D-digiteerimise põhifookuses on olnud merealused laevavrakid, mida on digiteeritud jõudu mööda alates projekti SHIPWHER käigus vrakiregistri loomisest. Üks viimaste aastate esinduslikumaid kultuuriobjektide 3D-digiteerimise näiteid on uurimisprojekt “Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas”, milles digiteeriti ning tehti kättesaadavaks suur hulk Cristian Ackermanni nikerdatud skulptuure.
Lisaks on kultuurimälestiste 3D-digiteerimisega alustanud veel mitmed ettevõtted, kellel on initsiatiiv ning soov kultuuripärandi säilitamisse panustada. Kuid lähtuvalt sellisest hajususest kerkib esile laiem probleem – kuidas saavutada võimekus 3D-objekte pikaajaliselt ning keskselt säilitada? Praegune 3D-digiteerimine ning objektide säilitamine on killustatud, mistõttu terviklik eesmärk peaks olema liikumine ühtse andmeruumi poole, seda nii Eesti kui ka Euroopa tasandil.
Tartu Tähetorni digiteerimine
Selleks, et liikmesriikides 3D-digiteerimist innustada, võimestada ning nügida, kuulutasid Euroopa Komisjon ja Europeana välja "Twin it!” kampaania . Kampaania raames kutsuti liikmesriike üles esitama vähemalt üks 3D-digiteeritud kultuuripärandiobjekt Euroopa ühtsesse kultuuripärandi andmeruumi. "Twin it! ”aitab luua ühist arusaama 3D-tehnoloogia kasutamise vajadusest, suurendada teadlikkust selle võimalustest ja eelistest ning tugevdada liikmesriikide ja nende kultuuripärandiasutuste võimekust. Kampaaniaga koguti kokku kõrgkvaliteedilised kolmemõõtmelised koopiad ehk "kaksikud” Euroopa sümboolsematest pärandiobjektidest. Kampaania päädis 14. mail kõrgetasemelise lõpuüritusega Brüsselis Euroopa Komisjonis, kus vastvalminud üle-euroopalist muljetavaldavat kollektsiooni tutvustati. Eesti digiteeris Twin it! kampaania raames Tartu tähetorni. Otsus digiteerida tähetorn sündis seetõttu, et tegemist on olulise maamärgiga Euroopa teadusajaloos, sest osana Struve geodeetilisest kaarest kuulub see UNESCO maailmapärandi nimekirja. Lisaks otsustati digiteerida tähetornis asuv nn Fraunhoferi refraktor, mida kasutas Friedrich Georg Wilhelm von Struve oma teadustööde läbi viimisel. Tartu tähetorni digiteerimist rahastas Kultuuriministeerium ning korraldas Muinsuskaitseamet. Töö teostasid Archaeovision OÜ, Geodeesia24 OÜ ja dataCap OÜ.
Tartu tähetorni 3D-mudel on kõigile huvilistele kättesaadav siin: https://www.europeana.eu/en/item/181/share3d_1531
Twin it! kampaania võimaldas Eestis ehituspärandi 3D-digiteerimist piloteerida. Kampaania raames jagatud juhendid ja parimad praktikad on Eesti jaoks väga väärtuslikuks sisendiks. Muinsuskaitseamet on kavandamas ehitus- ja esemepärandi 3D-digiteerimist ning lähtub projektide ettevalmistamisel just Euroopa Komisjoni soovitusest ja kampaanias õpitust.
3D-digiteerimine ei ole oluline vaid pärandi dokumenteerimise ja säilitamise kontekstis. 3D-tehnoloogiad võimaldavad pärandit kogeda täiesti uudsel ja kaasaval viisil. 3D-mudelid aitavad luua konteksti, näha nähtamatut ja jutustada rääkimata lugusid.
