„Kokkuleppemängud ei ole ainult sporti puudutav murekoht ning selle juured võivad ulatuda ka organiseeritud rahvusvahelise kuritegevuseni, kuid spordivaldkond peab andma olulise panuse selle probleemi vastases võitluses. Koolitused peaksid jõudma veelgi paremini sihtrühmani tagamaks, et sportlastel, treeneritel ja kohtunikel oleks vajalikud teadmised ja hoiakud. Olgugi, et kokkuleppemängud ei ole Eestis levinud, siis ka üksikjuhtumid võivad spordiala mainet määrida,“ tõdes Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Raido Mitt.
2025. aastal läbi viidud küsitluse tulemused viitavad, et pallimängualade sportlaste, treenerite ja kohtunike osalemine kokkuleppemängudes on jätkuvalt harv. Kokkuleppemängudes osalemist välismaal tunnistas 2% ning Eestis 3% vastanutest. Samas teab 16% osalejatest kedagi, kes on Eestis toimunud kokkuleppemängus osalenud.
Vastaval koolitusel osalenute hulk on küll kahekordistunud, kuid vajab siiski laiendamist. Eraldi tegelemist vajab asjaolu, et 11% vastanutest leiab, et kokkuleppemängudes osalemine on mõningatel juhtudel õigustatud ning 18% ei pea seda ohuks oma spordialale ja selle mainele. Samuti tuleks sihtrühma senisest enam julgustada kokkuleppemängudest või nendes osalemise pakkumisest teavitama.
Raido Mitt nentis, et täiendavat analüüsi vajab ka kokkuleppemängude korraldajate ja nendes osalejate karistamine. "Praegu on Tallinna Ringkonnakohtu süüdimõistev otsus jalgpalli kokkuleppemängudes osalejate ja korraldajate suhtes edasi kaevatud Riigikohtusse, mistõttu jälgime pingsalt, millise tulemuseni Riigikohus jõuab. Samuti tuleb läbi mõtestada, kas praegune menetlusprotsess on ikka efektiivne ning millise signaali annab kokkuleppemängude korraldajate ja osalejate süüdimõistmine arvutikelmuses,” lisas Mitt. (Möödunud novembris muutis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu otsust, millega tunnistati kuus meest süüdi jalgpalli kokkuleppemängudega seotud kelmuses. Ringkonnakohus kvalifitseeris teod ümber arvutikelmuseks.)
Kokkuleppemängude vastu aitavad võidelda ka 1. juulist rakenduvad Eesti Spordieetika reeglid (ESER). Kultuuriministeerium otsustas ESERi jõustumisel tõsta ka Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) tegevustoetust 150 000 euro võrra. Kuna kokkuleppemängud on rahvusvaheline probleem, siis kavatseb riik lähikuudel liituda ka spordivõistlustega manipuleerimise vastase Euroopa Nõukogu konventsiooniga, et tugevdada rahvusvahelist koostööd antud küsimuses.
Kokkuleppemängude leviku uuringu viis 2025. aasta sügisel läbi Kultuuriministeerium koostöös Norstat Eesti AS-iga. Anonüümses küsitluses osales 823 sportlast, treenerit või kohtuniku jalgpallist, saalijalgpallist, tennisest, korvpallist, jäähokist, käsipallist või võrkpallist.
Kokkuleppemänguks ehk spordivõistlusega manipuleerimiseks peetakse tahtlikku kokkulepet, tegevust või tegevusetust, mille eesmärk on spordivõistluse tulemuse või käigu ebaaus muutmine, selleks et kõrvaldada täielikult või osaliselt spordivõistluse ettearvamatus või osa sellest, saamaks endale või teistele põhjendamatu eelis.
Lisainfo:
Kaarel Nestor
Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik
[email protected]
