Selgusid 2025. aasta kultuurisõbrad ja aasta kultuurikorraldaja

22.01.2026 | 22:32

Kultuuriministeerium andis tänavu 15. korda üle konkursi Kultuurisõber tunnustused, millega tänatakse kultuurivaldkonda panustanud ettevõtteid ja metseene. Aasta kultuurisõbra tiitli pälvisid AS Merko Ehitus Eesti, Jaan Tõnissoni Postimehe Fond ning Tiit Pruuli. Aasta kultuurikorraldaja tunnustuse sai Narva ooperipäevade ellukutsuja ja korraldaja Julia Savitskaja.

„Viieteistkümnendat korda toimuv Kultuurisõbra konkurss on korraga peegel ja kompass. Peegel näitab, kuidas Eesti kultuur päriselt elab – suurtest festivalidest kogukonnaalgatusteni, pärandist uute vormideni. Kompass julgustab astuma järgmist sammu, et headel ideedel oleks eluiga pikem kui pressiteatel,” ütles kultuuriminister Heidy Purga. „Iga toetaja, iga algatus loob midagi, mis ulatub kaugemale kui üks hooaeg või saalitäis publikut. Kui ettevõtlik mõtlemine ja loovus käed löövad, sünnivad traditsioonid, mis ei kordu ega seisa paigal, vaid arenevad ja arendavad meie ühiskonda.” 

Aasta kultuurisõbra tiitli pälvis AS Merko Ehitus Eesti, kes aitas üle viie aasta tuua tagasi ETV ekraanile “Klassikatähtede” saate ning toetas Louis Kahni Eesti Sihtasutust; Jaan Tõnissoni Postimehe Fond, kes toetas väga erinevaid MTÜ-sid, väikeettevõtteid ja sihtasutusi, sealhulgas Theatrumit ning Kaasaegse Kunsti Eesti Keskust 2025. aastal kokku ligi 1,2 miljoniga. Samuti kuulutati aasta kultuurisõbraks Tiit Pruuli, kelle toetusväli on erakordselt lai ning pikaajalise traditsiooniga, ulatudes kirjandusest teaduseni, toetades nii noori kui ka kogukondi, tugevdades järjepidevalt Eesti kultuuriruumi.

Aasta kultuurisõpradele kingiti traditsiooniliselt kunstnik Kärt Ojavee teos „Undefined Useful Object“.   

Aasta kultuurikorraldaja Julia Savitskaja tunnustusest rääkides tõi kultuuriminister esile, et tänavune tiitel rõhutab kultuuri võimet hoida ühiskonda koos: see tähendab luua usaldust, ühist ruumi ja kuuluvustunnet ajal, mil see on Eestile eriliselt tähtis. „Julia Savitskaja on energiline kultuurilooja, kes on algatanud sündmused, mis on olulised kohalikule kogukonnale, kuid mille mõju ulatub üle regiooni ja linna piiride. Ta on Eestisse toonud truppe üle Euroopa ning avanud meile nii klassikalise kui ka nüüdisaegse ooperikunsti. Ta on loonud kohtumispaiga, kus saavad kokku erinevad keeled, põlvkonnad ja kultuurid.” 

Aasta kultuurikorraldaja tiitliga käib kaasas rahaline preemia, mis on võrdne möödunud aastanumbriga ehk tänavu 2025 eurot.   

Kultuuriministeeriumile laekus sel korral tunnustamiseks 42 ettepanekut. Kultuurisõbra valikukomisjoni tööd juhtis kantsler Merilin Piipuu, komisjoni liikmed olid lisaks ministeeriumi esindajatele 2024. aasta kultuurikorraldaja Mari-Liis Rebane, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras, aasta kultuurisõber 2024 Mait Rõõmusaar ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.  

Kultuuriministeerium tunnustab valdkonda panustanud organisatsioone ja isikuid alates aastast 2011. Varasemate laureaatidega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel. 

Fotogalerii täieneb siin, fotode autor on Rasmus Kooskora.  

Liisi Rohtung

kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik

open graph imagesearch block image