1940. aastatel sundvõõrandati omanikelt rahvuskultuuri seisukohalt olulisi objekte, mis olid juba toona muinsuskaitse all või on kaitse alla võetud hiljem. Omanikel polnud võimalik mälestisi nõukogude võimu perioodil heaperemehelikult hooldada, mistõttu nõuab nende taastamine praegu märkimisväärseid rahalisi vahendeid.
"Pärand, mida ei säilitata ning mille eest ei hoolitseta, hakkab kiiresti hääbuma – rohkem kui kolmandik Eesti ehitismälestistest on halvas või avariilises seisus. On rõõm, et omanikel on üha suurem huvi ja soov mälestiste korrastamiseks. Kuid suurenenud huvi ning ehitushindade tõus tähendavad ka, et riigi tugi mälestiste restaureerimiseks on aina olulisem,“ rääkis kultuuriminister Heidy Purga.
Raha kasutamine ja toetuste andmine toimub kultuuriministri kehtestatud mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimuste ja korra alusel. Toetuste jagamiseks korraldas Muinsuskaitseamet avatud taotlusvooru.
2023. aastaks eraldas valitsus tagastatud ehitismälestiste korrastamiseks samuti kolm miljonit eurot, mille abil sai toetust 27 hoonet. Samaks otstarbeks on valitsuse omandireformi reservfondist aastatel 2019-2023 kokku eraldatud kuus miljonit eurot.
