Toetuste suurenemise kõrval on aga kavas ka ümberkorraldused, mis puudutavad spordialaliitude rahastamise põhimõtteid. Valdkonnaga koostöös kavandatud muudatused võimaldavad väiksema bürokraatia ning suurema paindlikkuse ja selgusega toetada spordialaliite ning suurendada nende rolli spordiala arendamisel.
Erinevate spordialaliidu toetuste liitmine üheks toetuseks
Lisaks Team Estonia saavutusspordi toetusmeetmetele, mida rakendab Eesti Olümpiakomitee, on Kultuuriministeeriumil siiani olnud spordialaliidu tegevuse toetamiseks veel kolm meedet:
- tegevustoetus;
- noortespordi toetus;
- spordikohtunike arendamise toetus.
2026. aastal on nende kolme taotlusvooru maht kokku 4,35 miljonit eurot.
2025. aasta suvel analüüsisime antud toetusmeetmeid. Eesti Olümpiakomitee ja spordialaliitudega toimunud ühiste arutelude tulemusena jõudsime järeldusele, et alates 2026. aastast liidetakse kolm taotlusvooru üheks - spordialaliidu tegevustoetuseks.
Senine süsteem, kus iga toetuse liik on eraldi reguleeritud, ei võimaldanud piisavalt arvestada alaspetsiifilisi prioriteete. See tähendas ka suurt halduskoormust – spordialaliidud pidid arvestama erinevate taotluste, tähtaegade, kriteeriumite ning aruannetega, mis muutis protsessi keerukaks ja killustatuks.
Kolme taotlusvooru ühendamine spordialaliidu tegevustoetuseks võimaldab:
- spordialaliitudel ise otsustada, kuidas toetust vastavalt oma arengukavale ja hetkeseisule kasutada;
- vähendada halduskoormust ja lihtsustada kogu taotlemise protsessi;
- toetada paindlikku ja strateegilist juhtimist, andes spordialaliitudele võimaluse reageerida kiiremini muutuvatele vajadustele.
Muudatus teeb spordialaliitude toetamise selgemaks ja sihipärasemaks, tugevdab spordialaliidu rolli oma ala arendajana ning loob selgemad sihid ja paremad võimalused spordi korraldamiseks. Spordialaliit vastutab toetuse läbipaistva ja sihipärase kasutamise eest, kuid saab suurema vabaduse otsustada, kuidas toetust kasutada. Samas väheneb halduskoormus ning tekib võimalus kasutada ressursse seal, kus need kõige paremini toetavad spordiala terviklikku arengut ja sportlike tulemuste saavutamist.
Sarnane lähenemine - üldise tegevustoetuse kaudu mitme eesmärgi täitmine - on kasutusel ka teistes kultuurivaldkondades, samuti haridusvallas. See toetab usalduspõhist partnerlust riigi ja organisatsioonide vahel ning toetab lihtsustatud ja tulemuspõhist rahastamismudelit. Spordialaliidu toetuste liitmine üheks tegevustoetuseks on oluline samm toetussüsteemide kaasajastamisel, mis loob eeldused efektiivsemaks, paindlikumaks ja sisulisemaks spordialade arendamiseks.
Spordialaliitudele jääb jätkuvalt võimalus toetada noortega tegelevaid spordiklubisid ja spordikoole. Toetuse eraldamise põhimõtted ja edasijaotatava summa otsustab alates 2026. aastast spordialaliit spordiala katusorganisatsioonina.
Noortespordi toetuse suurus on ajas järjest vähenenud
2026. aastal oleks spordialaliitudele antava noortespordi toetuse summa olnud 1,5 miljonit eurot. Sellest summast vähemalt 75% on spordialaliidud pidanud varasematel aastatel edasi jagama oma spordiklubidele ja spordikoolidele ning on saanud kuni veerandit kasutada noortespordi arendamiseks. Toetuste edasijagamist analüüsides selgus, et 2023. aastal jagasid spordialaliidud toetust 632 spordiklubile või -koolile, keskmine toetuse summa oli 2153 eurot ning mediaan 1022 eurot. Seega said pooled spordiklubid ja -koolid spordialaliidult toetuseks vaid 1022 eurot või veelgi vähem.
Üheks põhjuseks, miks otsustati noortespordi toetus liita spordialaliidu tegevustoetusega, oli ka asjaolu, et noortespordi toetus ei ole viimase 10 aasta jooksul tõusnud. 2023. aastal moodustas noortespordi toetus spordiklubi või spordikooli eelarvest keskmiselt 1,1%. Samas on noortega tegelevate spordiorganisatsioonide tulud viimase 10 aastaga enam kui kolmekordistunud ehk kasvanud 50 miljonilt eurolt 150 miljoni euroni.
Noortespordi toetuse liitmine tegevustoetusega ei tähenda, et riik enam spordiklubides ja spordikoolides noortega tehtud tööd ei väärtustaks. Vastupidi, muudatusega suurendatakse spordialaliitude rolli ja tähtsust noortespordi arendamisel.
Lisaks toetab riik spordiklubisid ja spordikoole jätkuvalt treenerite tööjõukulu toetuse meetme kaudu, mille maht 2026. aastaks kasvas miljoni euro võrra ehk 12,7 miljoni euroni, olles alates 2015. aastast kasvanud 3,6 korda.
Vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäär tõusis 20 eurolt 45 euroni ühe päeva eest
Spordikohtunike arendamise toetuse liitmist tegevustoetusega toetas ka asjaolu, et vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäär tõusis alates 2025. aasta 20. juulist 45 euroni ühe päeva eest. Samuti on spordikohtunike arendamise toetuse osakaal spordialaliidule suunatud toetuste kogumahust aasta-aastalt vähenenud.
Koos Team Estonia saavutusspordi meetmega toetati 2025. aastal Kultuuriministeeriumi eelarvest spordialaliite 12,1 miljoni euroga. Spordikohtunike arendamise toetus oli 2025. aastal 422 750 eurot. Selle muudatusega suurendatakse spordialaliitude paindlikkust ja vabadust riigi toetust kasutada.
Riiklikest spordistipendiumidest
Eesti Olümpiakomitee Team Estonia programm pakub lisaks rahastusele sportlasele ka professionaalseid tugiteenuseid (spordimeditsiin, taastumine, psühholoogiline tugi, treeninglaagrite ja võistlustel osalemise kulude katmine) ning seda sihipäraselt sportlase tulemuste, taseme ja arengupotentsiaali alusel. Samuti toetab noorsportlasi Eesti Kultuurkapital, jagades sportlasestipendiumi „Noor ja andekas“. Ka spordi sihtkapitalist jagatakse sportlastele sihtotstarbelisi toetusi eesmärgiga võimaldada pühendumist sportliku saavutusvõime arendamiseks.
Seejuures on Kultuuriministeerium ühtlasi täiendavalt jaganud riiklikke spordistipendiume, ühekordseid individuaalseid rahalisi toetusi, et toetada sportlase ettevalmistust ning osalemist järgmistel rahvusvahelistel tiitli- ja suurvõistlustel. Poolaastaks eraldatud stipendiumi suurus on olnud 900 eurot sportlase kohta ja keskmiselt on stipendium määratud poolaastas 75 sportlasele.
Kuna kõigi kolme toetuse eesmärk sisuliselt kattub, on riiklik stipendium muutunud aga dubleerivaks ega loo enam lisandväärtust - eesmärki täidavad tänaseks juba teised olemasolevad ja tõhusamad toetussüsteemid. Alaliitudel tuleb samaväärset toetust taotleda eri süsteemidest, erinevate taotluste ning erinevate tähtaegadega. Seega liidetakse spordialaliidu toetuste muudatuste raames alates 2026. aastast ka riiklike spordistipendiumide eraldamiseks ette nähtud raha spordialaliidu tegevustoetusega.
Muudatus aitab vähendada killustatust ja suunata vabanevad eelarvelised vahendid spordivaldkonna teiste meetmete katteks, eesmärgiga tugevdada alaliitude igapäevast toimimist, kandepinda, nähtavust, arengueesmärke ja sportlikke tulemusi.
Kokkuvõtteks
2026. aasta toob seega spordivaldkonna rahastuses mitu olulist muudatust. Tõuseb treenerite tööjõukulu toetusmeede ning koos sellega praeguselt 1400 eurolt 1520 euroni treenerite miinimumpalk, suureneb Team Estonia eelarve ning ühtlasi rahvusvaheliste sündmuste toetus.
Kuid võtame kokku ka spordialaliitude toetamise peamised muudatused ja selle eesmärgi:
- spordialaliidud esitavad edaspidi ühe taotluse, mille alusel eraldatakse kogu tegevustoetus ja peale toetuse kasutamist ühe aruande;
- kaovad senised protsentuaalsed jaotused, mis seni määrasid ära, kui suur osa toetusest tuli suunata edasi spordiklubidele ja spordikoolidele ning spordikohtunike arendamiseks;
- toetuse edasijaotamise otsustab spordialaliidu juhtkond, lähtudes oma spordiala spetsiifikast ja arengukavast;
- kehtivad ühed kriteeriumid, mis asendavad kolme eri toetuse erinevaid tingimusi (kriteeriumide kinnitamine toimub pärast spordialaliitudelt tagasiside laekumist novembrikuu esimeses pooles).
Muudatus annab spordialaliitudele suurema vastutuse ja vabaduse suunata vahendeid sinna, kus neist on kõige suurem kasu, olgu selleks noortesport, saavutussport, kohtunike arendamine või muu prioriteetne alaliidu arendamiseks ja nähtavuse suurendamiseks vajalik tegevus.
Kokkuvõttes – vähem bürokraatiat, rohkem sporti.
