Tegevuskava raames keskenduti suures osas pärandile aastatest 1900 kuni 1940, digiteeriti nii dokumente, trükiseid, fotosid, filme kui ka esemeid. Digiteerimisprojekte vedasid eest Rahvusarhiiv, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kirjandusmuuseum ning Tartu Ülikool.
“Lisaks sellele, et digiteerimine aitab pärandit järeltulevatele põlvedele säilitada, võimaldab see kogeda seda osa väljaannetest, museaalidest ja arhiivimaterjalidest, millele inimestel muidu ligipääsu ei oleks. Samuti avab digiteerimine uusi võimalusi pärandi kasutamiseks – uute kultuurinähtuste ja loomingu tekkeks,” rääkis Kultuuriministeeriumi digitaalse kultuuripärandi nõunik Kristiin Meos.
Tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ valmimise hetkel oli riigi hallatavates mäluasutustes kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandiobjekti, millest digiteeritud oli vaid kümnendik. Lõppenud aastaks digiteeriti objektidest pea pooled, sh:
- 6 617 760 lehekülge dokumendipärandit;
- 52 874 eset;
- 695 tundi filmipärandit;
- 167 000 fotot;
- 3 500 000 lehekülge trükiseid.
Lisaks digiteerimisprojektidele hõlmas tegevuskava pärandi säilitamise taristu uuendamist. Arendati muuseumide infosüsteemi MuIS ning Eesti Rahvusringhääling ja Rahvusarhiiv hankisid lindirobotil paikneva arhiivi peegli, mis võimaldab turvaliselt ja pikaajaliselt säilitada pärandit teises geograafilises asukohas. Eesti Rahvusraamatukogu arendas välja üleriigilise e-laenutuse MIRKO.
Tegevuskava valmis Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös. Tegevuskava idee sündis ja eesmärgid sõnastati digitaalse kultuuripärandi nõukogus. Tegevusi rahastati 6,9 miljoni euro ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist, kogueelarve oli 9,7 miljonit eurot.
Elluviidud digiteerimisprojektide kohta saab lähemalt lugeda tegevuskava lõpparuandes Kultuuriministeeriumi kodulehel.
Hetkel on valmimas uus “Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029", mille tulemusel on 2029. aastaks digitaalsena kättesaadav, mugavalt kasutatav ning turvaliselt säilitatud 55% Eesti kultuuripärandist. Uue tegevuskava fookuses on digitaalse kultuuripärandi kasutaja. Tegevuskava raames jätkatakse digiteerimist, kuid rohkem keskendutakse digitaalse pärandi kättesaadavusele ja kasutatavuse suurendamisele. Uue tegevusena lisandub eseme- ja ehituspärandi 3D digiteerimine.
