„Kultuuriliselt mitmekesise ühiskonna toimetuleku eeldus on ühine Eesti identiteet. Selleks on oluline jätkata pikaajalisi meetmeid, aga ka reageerida uuele sõjapõgenike saabumisega tekkinud reaalsusele. Ukraina sõja taustal on lõimumisvaldkonna tegevuste planeerimisel ja nende elluviimisel vaja varasemast veelgi rohkem pühenduda eesti keele õppele ja koostööle ametkondade vahel, kuid ka valdkondade sees – et kõik olulised partnerid panustaksid sõjapõgenike kohanemisse ning kokkuhoidva ühiskonna kujundamisse,“ rääkis kultuuriminister Piret Hartman.
Sidususe plaani neli alaeesmärki aastateks 2022–2023 on ühine info- ja väärtusruum, hooliv ja ühtne riik, eestikeelne ja -meelne haridus ning kogukondlikkus ja ühtekuuluvustunne.
Plaanis on juhindutud „Sidusa Eesti arengukava 2030“ üldeesmärgist muuta Eesti ühiskond järgmisel kümnendil sidusamaks ja kaasavamaks. Selleks nähakse ette näiteks kodanikuhariduse alaste teadmiste kasvatamist ja ühise väärtusruumi tugevdamist, oskusliku käitumise kasvatamist veebiplatvormidel, keskvõimu suuremat kohalolekut regioonides, avalikkuse teadlikkuse tagamist Ukraina sõjapõgenikega seonduvast, kogukondade tugevdamist ning kogukondade ja riigi partnerluse edendamist.
Plaan koosneb juba varasemalt kavandatud ja elluviimisel olevatest tegevustest, millega tuleb jätkata, ning uute võimalike tegevuste ettepanekutest. Koostamisse olid lisaks Kultuuriministeeriumile kaasatud Siseministeerium, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus-ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium, Välisministeerium, Sotsiaalministeerium, Kaitseministeerium ning Riigikantselei.
Lisainfo
Kerli Zirk
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse nõunik
5855 9350
[email protected]
