Aguraiuja on omandanud hariduse Tallinna Ülikoolis operaatorikunsti ja produtseerimise erialal, magistrikraadi Tartu Ülikoolis muutuste juhtimises ning teeb hetkel doktorikraadi EBS-is. Ta on pikaaegselt töötanud kultuurivaldkonnas, juhtinud Tallinna Kunstihoonet, vedades seal eest uue maja valmimist ning viies läbi olulisi digitaalseid arenguid. Aastatel 2010-2016 oli Aguraiuja ametis NO99 tegevjuhina ning 2016-2022 juhatuse liige ettevõttes OÜ Itamambuca, mis tootis Eesti siiani suurima teleseriaali “PANK”.
„Uue kultuuriatašee konkurss kujunes tihedaks, kuna paljudel kandidaatidel olid tugevad professionaalsed oskused ja pikaajaline kogemus Eesti kultuuriväljal,“ ütles kantsler Merilin Piipuu. Tema sõnul eristus kandidaatide seast selgelt Paul Aguraiuja, kelle visioon paistis silma nii innovaatilise mõtlemise kui ka julgusega arendada Eesti kultuurimaastikku rahvusvahelises kontekstis. „Aguraiuja tugevus seisneb oskuses siduda loominguline ambitsioon praktiliste lahendustega ning mõtestada Eesti kultuuri rolli laiemalt – see on just selline tulevikku vaatav lähenemine, mida selles ametis vajame,“ rõhutas Piipuu.
Aguraiuja ise ütleb, et on end defineeritud lisaks konkreetsetele ametitele just kontaktide looja ja müügimehena. Nii on tal on olnud julgust, taipu ja õnne läbi viia kultuurivaldkonnas esmapilgul uskumatuna tunduvaid projekte, millel kõigil on olnud ka rahvusvaheline tähendus, näiteks EV100 raames valminud seriaali „PANK” või Konzerthaus Berlinis toimunud kohaliku orkestri, koori Ellerehein ja NO99 ühised „Pööriöö unenäo“ etendused, aga ka kauaoodatud Kunstihoone renoveerimine.
„Sean endale ülesandeks tuua Eesti kultuuri juurde rohkem noori sakslasi ning Saksamaale viia lisaks juba tuntud korüfeedele ka uuemaid ja äkilisemaid Eesti erinevate kultuurivaldkondade autoreid ja esitajaid,” rääkis uus kultuuriatašee enda missioonist.
2026. aasta lõpuni toimetab Aguraiuja Tallinna Kunstihoone juhina. Kunstihoone uue juhi leidmiseks kuulutatakse peatselt välja avalik konkurss.
Kultuuriesindaja ülesanne on eesti kultuuri tutvustamine asukohamaal ja kahe maa vaheliste kultuurisuhete ning –ekspordi hoidmine ja edendamine. Eestil on kultuuriesindajad kokku kuues riigis: Belgias, Saksamaal, Suurbritannias, Prantsusmaal, Soomes ja Ameerika Ühendriikides. Varasemalt on põhjaliku panuse kultuurisuhete arendamisse Saksamaaga andnud Merit Kopli, Harry Liivrand ja Reet Weidebaum.
