ERHS-i ajakohastamise tulemusel viiakse seadus vastavusse Euroopa Liidu regulatsioonidega ja kehtestatakse Eesti Rahvusringhäälingule senisest detailsem õiguslik raamistik, mis võimaldab Eesti Rahvusringhäälingul täita Euroopa Liidus avalik-õiguslikule meediale seatud kõrgeid eesmärke: 1) olla usaldusväärne poliitiliselt sõltumatu tasakaalustatud igapäevases elus orienteerimist toetav informatsiooniallikas; 2) pakkuda avalikule debatile elu edendavate demokraatliku mõttevahetuste platvormi, 3) luua ja vahendada tasuta juurdepääsetavat harivat ja meelelahutuslikku meediasisu kõigil olulistel meediaplatvormidel: raadios, televisioonis ja veebis; 4) olla meediainnovatsiooni eestvedaja ja uute avalikku huvi teenivate meediateenuste pakkuja.
Kehtivat seadust analüüsinud ekspertrühma kaasabil kaardistas KUM terve rea muutmist vajavaid tänaseid kitsaskohti. Lahendust vajavad probleemid jagunevad nelja gruppi:
-
ERRi finantseerimine.
-
Avalike meediateenuste määratlemine.
-
Uute avalike meediateenuste mõjude hindamise regulatsiooni puudumine.
-
Juhtimine.
ERRi finantseerimise aluste muutmise vajadusest
Peagi kehtima hakkav Euroopa meediavabaduse määruse kohaselt peab avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine olema korraldatud viisil, mis väldib iga-aastaste eelarveläbirääkimiste lubamatu mõju riski, tagab eelarve pikemaajalise prognoositavuse ja ei riiva tema usaldusväärsust ega sõltumatust. Tänane ERRi rahastamise kord sellele nõudele ei vasta. VTK-s tehakse ettepanek olukorra lahendamiseks rakendada Eestis Leedus kasutatavat mudelit, kus avalik-õigusliku meedia toetuse suuruse arvestuses aluseks on kindel protsent toetuse kavandatavale kasutusaastale üle-eelneval kalendriaastal riigieelarvesse laekunud aktsiisimaksudest ja residendist füüsiliselt isikult laekunud tulumaksust. Kui enne Euroopa meediavabaduse määruse kehtima hakkamist oli Euroopa Liidu tasandil avalik-õigusliku meedia rahastamise sõltumatus nii-öelda tungivalt soovituslik, siis nüüd on tegemist otserakenduva määrusega, mille täitmine on liikmesriikidele kohustuslik. Vastus väitele, et taoline valemiga ette määratud rahastus vähendab Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu võimalusi iga-aastaselt riigieelarvet kujundada, ongi just see milleks avalik-õigusliku meedia sõltumatuse tagamiseks Euroopa seadusandja liikmesriike kohustab – tuleb tagada sõltumatus iga-aastastest valitsuste otsustest. NB! See absoluutselt ei tähenda, et Riigikogul justkui kaoks igasugune võimalus otsustada kui suure raha eest ja millist avalik-õigusliku teenust ERR peab avalikkusele pakkuma. Ei, seadusandjal on kõik need õigused jätkuvalt olemas ning seda õigust Riigikogu ka rakendab.
Teine ERRi finantseerimise juures korrastamist vajav teema on projekti- ja sihtotstarbeliste toetuste kasutamine meediasisu loomisel. Kehtiv ERHS lubab saadete tootmiseks kasutada teatud tingimustel sponsorlust ning veel teisi erinevaid välisrahastuse allikaid. Kuna täna ERR-ile riigieelarvest eraldatud toetus ei võimalda katta kogu pakutava meediasisu loomiseks vajalikke kulutusi, siis kaetakse mitmete saadete, sarjade ja ka kultuurisündmuste- ja spordiülekannete kulud muudest allikatest. Taoline välisest rahast sõltumine ei sobi kokku avalik-õigusliku meedia põhialustega. VTK-s tehtud ettepaneku kohaselt oleksid ERR-i tuludena lubatud ainult need sihtotstarbelisi projektitoetuseid, mis on saadud riigihangete seaduse alusel hangetes osalemise kaudu või määratud avalikes taotlusvoorudes osalemise kaudu. Nii välditakse ülemäärase hüvitamise riski.
Avalike meediateenuste määratlemine
ERHS-ga ERR-ile pandud ülesannete ja eesmärkide täitmiseks peab digiajastu avalik-õigusliku meediateenuse osutaja üldsusele pakkuma laia spektrit informatsioonilist, hariduslikku ja meelelahutuslikku sisu. Euroopa Liidu ja Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) teemakohastes dokumentides on rõhutatud, et avalikõiguslik meediateenuse osutaja peab suutma kohanduda muutuva turu ja kasutajate harjumustega ning pakkuma sisu mistahes kohas, ajal ja platvormil. VTK-s tehtud ettepaneku kohaselt kaasajastatakse ERHS ning sõnastatakse selgemini sisupakkumise tehnoloogianeutraalsus. Tele- ja raadioprogrammide tootmise ja edastamise kohustuse kõrval tuleb seaduse tasandil senisest konkreetsemalt esile tuua ka ülesanne toota ja üldsusel suunata muud meediasisu. EBU on jõudnud järeldusele, et kui avalik-õiguslikud meediateenuste osutajad ei ole eri platvormidel esindatud, on avalike ülesannete täitmine ja auditooriumi kõigi rühmadeni jõudmine raskendatud. Uuringud näitavad, et ERR-i veebiportaali peab oluliseks ja jälgib seal uudiseid märkimisväärne osa vähem kindlustatud Eesti elanikkonnast. Nende vähemkindlustatud elanikkonnagruppide võimalused tellida tasulisi meediaväljaandeid on piiratud ning tasuta informatsiooni saadavuse piiramisel võivad tekkida niinimetatud informatsioonikõrbed, kus inimesed jäävad ühiskonna sidusaks toimimiseks vajalikust infoväljast eemale. Eriti oluline on tasuta uudiste ja arvamuslugude olemasolu eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna informeerituse seisukohast.
Tasuta uudissisu ja arvamuslood, mida ERR vahendab elanikkonnale kolmes keeles (eesti, vene ja inglise), parandavad elanikkonna laiapõhjalist informeeritust, suurendavad kaasatust ja edendavad avalikus ruumis toimuvaid arutelusid.
Uued avalikud meediateenused ja nende mõju hindamise regulatsioon
Digiühiskonna arengu üheks oluliseks osaks on meediainnovatsioon. Avalik-õiguslik meedia saab olla – isegi võib öelda, et peab olema – innovatsiooni eestvedaja. Selleks, et uued algatused vastaksid konkurentsireeglitele soovitakse seaduse muudatusega luua uute avalike meediateenuste mõjude hindamise regulatsioon ning määrata hindamist teostama sõltumatu meediaregulaator. Meediregulaatori ülesandeks on hinnata kavandatavate uute meediateenuste turumõju majanduslikust, kultuurilist ja ühiskondlikust aspektist. Uute avalike meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni kehtestamise ja hindaja määramise eesmärgiks on vältida ERR-i tegevuses põhjendamatut ja ülemäärast sekkumist meediaturule ning tagada ERR-i tegevuse ja riikliku rahastuse kooskõla Euroopa Liidu riigiabi- ja konkurentsireeglitega.
ERR juhtimine
Ringhäälingunõukogu tasakaalustatus
ERHS-i loomisel seati eesmärgiks, et ringhäälingunõukogus oleks võrdselt esindatud Riigikogu fraktsioonid ja valdkonna tunnustatud eksperdid. Toonane seadusandja ei arvestanud olukorraga, kus Riigikogu fraktsioonide esindajate arv on oluliselt suurem kui ekspertide fikseeritud arv – neli. VTK-s tehakse ettepanek muuta nõukogu moodustamise põhimõtteid ja täiendada nõukogu liikmete valimise korda. Nõukogu koosseisu tasakaalustamiseks on plaanis luua regulatsioon, mis võimaldab pärast Riigikogu valimisi olenevalt fraktsioonide arvust korrigeerida valdkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete arvu. Lisaks on plaanis täpsustada nõukogu liikmetele esitatavad nõuded.
Peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingud
Teine ERR-i juhtimist puudutav ettepanek puudutab peatoimetajate ja toimetuste juhtide töölepingute muutmist tähtajaliseks. Selleks, et ERR oleks organisatsioonina muutumisvõimeline, on vaja luua paindlik süsteem, kus loomingulist vastutust kandvatel töökohtadel töötavad isikud vahetuksid. Peatoimetajate ja toimetuste juhtide korrapärane vahetumine aitaks kaasa uute loominguliste lahenduste sünnile ning aitaks hoida programmi mitmekülgsena, mis on kiiresti muutuvas meediavaldkonnas ja meedia sisu tarbimise võimaluste avardumisel väga tähtis.
Kultuuriministeerium ootab VTK tagasisidet ERRi arengust huvitatud institutsioonidelt.
Samuti ootame konstruktiivseid ettepanekuid ning arvamusi kõigilt huvilistelt. Oma ettepanekuid saab esitada kuni 30. maini Valitsuse eelnõude infosüsteemis.
