Kultuuriministeeriumi roll Eesti Rahvusringhäälingu arengus on praeguses Kultuuriministeeriumis kindlasti kaasamõtlev, kaasaaitav, hooliv. Meie roll piirdub enamjaolt aga ERRi toetamise ja eelarvetaotluste kaitsmisega, sest täitevvõim ei saa sekkuda ERRi sisulisse tegevusse.
Sisutegevuse jaoks on avalik-õiguslikul rahvusringhäälingul nõukogu seaduses toodud õiguste ja kohustustega. Kodanikuna saan öelda, ootused rahvusringhäälingu sisulisele kvaliteedile on kõrged, juba ajalooliselt, märkis Nõgene Riigikogu kultuurikomisjoni avalikul istungil, mille fookuses on ERRi olevik ja tulevik.
Kui rääkida rahvusringhäälingu ülesannetest, siis need on defineeritud rahvusringhäälingu seaduses. Samas, seaduses on sätestatud üldine loetelu, mida pole pikemat aega täiendatud, ning mis vajaks lähiajal tulenevalt muutunud oludest ka kirjapanemist.
Üldine meediatarbimine on palju muutunud. See on liikunud veebi, mobiilsetele ekraanidele, mistõttu keskendumine seadusandlikul tasandil ainult raadio- ja teleprogrammidele ei pruugi kaitsta piisavalt ERRi ja selle töötajate, inimkapitali huve nii sisulises kui ka rahastamise kontekstis. Digitaalne areng, ristmeedia, ristturundus, kasvab , mitte ei kahane. ERRi programmide roll Eesti julgeolekule kaasaaitamisel on oluline ja selle meeldetuletamiseks ei pea me vaatama ajas palju tagasi. Tasub meelde tuletada ERRi kõrget usaldusprotsenti, mis aasta alguses oli 83% eestlaste ja 46% mitte-eestlaste seas.
Meediamaastik Eestis ja Euroopas üldiselt on viimasel kümnendil oluliselt muutunud ning areneb suunas, kus noorem põlvkond ei vaata enam telerit, kuid tarbib interneti vahendusel suures koguses meediateenuseid. Seega on teenuste tarbimise vorm muutumas ning liigub n-ö ühelt ekraanilt paljudele ekraanidele, detailselt sisult pinnapealsemaks. Üks suuremaid tuleviku väljakutseid ERRile ongi selle muudatusega kaasaminek, eriti olukorras, kus korraga esinevaid meediavorme tarbivad auditooriumid paralleelselt. Siin on oluline mitte hiljaks jääda.
Samas ei tohi uute meediumite ja platvormide arendamisel jääda unarusse sisu ja traditsioonilise raadio- ning tele arendamine. Kõik inimesed ja väljundid peavad töötama teineteise kasuks ja koostöös, andes võimalusi arenguks.
Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks ja ERRi professionaalsetele ja headele töötajatele muretute töötingimuste pakkumiseks peab ERR kaasajastama taristut ja tehnoloogiat. Kultuuriministeerium on sellele tihedas koostöös ERRiga kaasa aidanud. Koostöös CO2 kvoodi ja Eesti riigieelarve rahaga on uuendatud raadiomaja (Gonsiori 21), lõppemas on uudistemaja rajamine Kreutzwaldi 14 hoonesse, kus paiknevad ka kvaliteetse tehnikaga helisalvestusstuudiod. Luuakse alust, et ERRi taristu uuendamine lõpule viia telekompleksi uuendamisega.
See on väga suurt investeeringut nõudev projekt, mida Kultuuriministeerium koostöös rahvusringhäälinguga läheb valitsuskabineti nõupidamisele tutvustama tuleva aasta veebruaris.
Iga organisatsiooni õitseng ja panuse kvaliteet ühiskonda sõltub inimestest, kes selles organisatsioonis töötavad ja sisulist väärtust loovad. Ilma inimesteta ei ole sisu, ilma sisuta ei ole vaja taristut. Vajalik on meeles pidada õiget järjekorda, toimida väärtuspõhiselt – inimene kõigepealt, seda nii kontekstis, kellele sisu luuakse ning kes seda loob, seejärel tehnika ja taristu. Fookust vajavad aga mõlemad.
Kui organisatsioonis töötavad inimesed tunnevad end hoitud ja nende tegevus väärtustatud, on ka nende panus ühiskonnale suurem. Töötajate väärtustamiseks kultuurivaldkonnas saab palju ära teha ja peab palju ära tegema iga asutus ise. See on ka roll, mida kunagi ei tohi unustada Kultuuriministeerium ega riik tervikuna.
