Need sammud aitavad tagada lastele võrdsemad võimalused, kasvatada liikumisharjumusi ning tugevdada Eesti loomemajanduse konkurentsivõimet.
„Kultuuri, sporti ja lõimumisse panustamine ei ole riigi kõrvalkulu. See on investeering Eesti julgeolekusse, inimeste tervisesse ja meie majanduse tulevikku,“ ütles Purga. Kultuur kujundab meie keelt ja identiteeti, sport toetab inimeste füüsilist ja vaimset tervist ning tugev ühine kultuuri- ja inforuum muudab Eesti ühiskonna sidusamaks ja kriisidele vastupidavamaks.
Ministri sõnul tuleb erilist tähelepanu pöörata lastele ja noortele, et kultuuris osalemine ja liikumine ei sõltuks pere rahakotist, kooli võimalustest ega kodukoha kaugusest. Kultuuriranitsa kaudu on alates 2022. aastast saanud iga Eesti õpilane vähemalt ühe õppekavaga seotud kultuurikogemuse õppeaastas. „Kui tahame kasvatada loovaid, uudishimulikke ja ühiskonnas osalevaid noori, peame andma neile võimaluse kultuuriga kohtuda. Kultuuriranitsa eelarvet tuleb suurendada ja toetust laiendada keskhariduse lõpuni,“ lausus Purga.
Sama põhimõte kehtib liikumise kohta. Praegu rakendatakse programmi „Sport koolis“ 41 koolis ning eesmärk on laiendada see järk-järgult kõigi 1.–3. klassi õpilasteni. Programmi eesmärk on kujundada liikumisharjumus juba varases eas ning tagada lastele olenemata elukohast ja sotsiaalmajanduslikust taustast ligipääs juhendatud liikumisele.
Eesti loomemajandus vajab suuremat hoogu
Kultuuriministri sõnul loob kultuur lisaks heaolule ja identiteedile ka töökohti, ekspordivõimalusi ja maksutulu. Eesti filmil oli 2025. aastal tugev aasta: kodumaiste filmide turuosa kasvas ligi 14 protsendini ning Eesti filmidele osteti üle 334 000 kinopileti.
Eesti audiovisuaalvaldkonna kasvupotentsiaali suurendamiseks valmistatakse ette voogedastusplatvormide investeerimiskohustust. Samuti on tehtud ettepanek tõsta Film Estonia tagasimaksemäär 30 protsendilt 40-le. Kümne aastaga on Film Estonia toonud Eesti majandusse 95 miljonit eurot ja loonud ligi 200 töökohta.
Sport toob nii tervist kui ka majanduslikku kasu
Vähemalt kaks korda nädalas tegeleb liikumisharrastuse või spordiga 45 protsenti Eesti elanikest ning WHO soovitust liikuda vähemalt 150 minutit nädalas järgib 46 protsenti elanikest. Eesmärgi kohaselt võiks järjepidevalt liikuda kaks kolmandikku elanikest.
Samal ajal on rahvusvahelised spordisündmused näidanud, et sport on oluline ka Eesti majandusele. 2025. aastal toetas Kultuuriministeerium rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamist rekordilise 6,4 miljoni euroga. Võistlustel osalenud väliskülalised kulutasid Eestis vähemalt 40 miljonit eurot ning sellest laekus riigile käibemaksu üle 8 miljoni euro. 2026. aastal ületab rahvusvaheliste spordisündmuste toetus 9 miljoni euro piiri.
Kultuuriministri aastakõne tutvustas ministeeriumi 2025. aasta eesmärke ja tegevusi kolme arengukava raames: „Kultuur 2021–2030“, „Sidus Eesti 2021–2030“ ja „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“. Täispikka kõnet saab lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehelt.
