Elukeskkonna kvaliteet on Euroopa Liidus üha kesksem teema. Ka COVID-19 pandeemia kogemus näitas, kui tähtis oli ühtäkki eluaseme ruumiline kvaliteet ning ligipääs heale avalikule ruumile ja looduslikele puhkealadele. Kui rohepöörde renoveerimislaine, ringmajanduse ning liikuvuse strateegiad on seni kandnud peamiselt kestlikkuse vaadet, siis Euroopa uus Bauhaus toob pildile ka sotsiaalse ja kultuurilise mõõtme. Algatuse mõte ongi kiirendada Euroopa roheleppe elluviimist, muuta lahendusi sotsiaalselt sidusamaks ja „ilusamaks“ ehk köitvamaks ja kättesaadavamaks.
Muutuse toob Bauhaus
Uus Bauhausi liikumine on märgiline, kuna tõstab esile arhitektide ja disainerite rolli paljude elualade teadmiste ja oskuste sidumisel. Liikumist võib näha teadlikkuse tõstmise kampaaniana, mis jõustab end teiste, juba olemas olevate tegevuste kaudu. Uudne on just see, et Euroopa uut Bauhausi ei käsitleta ühenduse tasandil enam omaette poliitika või programmina, vaid osana kõigist muudest käimasolevatest tegevustest. Esmakordselt on kasutamiseks elukeskkonna kvaliteedipõhimõtete tervikkäsitlus, mis tugineb Davosi 2018. aasta deklaratsioonile.
Euroopa Liidu kultuuriministrite kohtumisel 2021. aasta novembris kinnitati nõukogu järeldused, kus rõhutatakse kultuuri ja kultuuripärandi rolli kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel eri osaliste koostöös. Järeldustes tuginetakse muuhulgas Eesti juhtimisel 2021. aasta oktoobris valminud raportile „Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda”, mis toob ruumiloome keskmesse kultuuri.
Euroopa ruumiloome eksperdirühm annab raportis häid soovitusi, kuidas jõuda tarkade ruumiotsusteni, et hoida ja väärtustada meie elukeskkonda, mis on otseselt seotud üldise heaoluga. Tervikkäsitlust ei toeta näiteks hinnapõhised ning arhitektide ja disainerite autoriõigusi riivavad hanked, mistõttu tuleks Eestiski järjest enam arendada ja rakendada väärtuspõhist hankemudelit.
Avalik huvi esikohal
Soovitustes on olulisel kohal kvaliteedipõhimõtete läbiv rakendamine investeeringukavades ja tervikkäsitluse lõimimine muudesse ruumiloome otsustusprotsessidesse. Toonitatakse, et kultuurimõju ja kultuuripärand peaksid ruumiloome protsessides olema toetuste valikumetoodikas ja projektide hindamiskriteeriumites senisest palju tähtsamal kohal.
Kõik investeeringud, toetusmehhanismid ja asjakohased Euroopa Liidu rahastamisprogrammid (ühtekuuluvuspoliitika fondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Horisont ja selle asjakohased missioonid, Loov Euroopa ja Erasmus+ jt) ning riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud rahastamise ja investeeringuvõimalused peavad teenima elukeskkonna kvaliteedieesmärke. Seda saab teha näiteks tuginedes Davosi hindamissüsteemile ning juba nimetatud väärtuspõhise hankemudeli rakendamisel.
Terviklik elukeskkonna kvaliteedipõhimõtete käsitlus aitab ühtlustada arusaamist heast ruumiloomest ja seda mõjutavatest teguritest. Elukeskkond ei peaks toimima hästi mitte ainult funktsionaalses, ökoloogilises või majanduslikus plaanis, vaid vastama ka inimeste sotsiaalsetele, kultuurilistele ja psühholoogilistele vajadustele. Sellist terviklikku lähenemist toetabki rahvusvaheliselt tunnustatud Davosi ehituskultuuri (sks k Baukultur) kvaliteedisüsteem.
Teadlikkuse tõstmine Eestis
Sel aastal jätkub Eesti Arhitektuurikeskuse ruumikoolitus koostöös eri ministeeriumite, ülikoolide ja teiste partneritega. See on suunatud riigiasutuste ja omavalitsuste töötajatele, kes on hea avaliku ruumi loomise protsessidele väga lähedal. Koolitusel tutvustatakse nii Eestis ministeeriumide vahel 2019. aastal ruumiloome töörühmas kokkulepitud kvaliteetse ruumi põhialuseid kui ka Davosi ehituskultuuri (saksa keeles niisiis Baukultur) hindamissüsteemi.
Davosi süsteemi rakendamiseks on välja töötatud tööleht. See aitab otsustusprotsessis hinnata paikade, projektide ja investeerimiskavade ruumikvaliteeti terviklikult kõigi kaheksa Davosi hindamiskriteeriumi (ruumiloomeprotsessi juhtimine, otstarbekohasus, majandus, keskkond, mitmekesisus, kontekst, kohatunnetus, ilu) vaates.
