„Eesti ja Venemaa suhted on keerulised olnud kogu aeg, kuid kultuurialane läbikäimine on meile siiski olnud tähtis. Sõda Ukrainas on pannud kultuurikoostöö väga valusa löögi alla. Me mõistame, et praegu kannatab kogu kultuurivaldkond nii Eesti kui ka Vene poolel, kuid maailma üldsus ei tolereeri rahvusvahelise õiguse rikkumist, teise riigi territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse ründamist,“ rõhutas kultuuriminister Tiit Terik.
Kultuurikoostööst taandumine tähendab, et Eesti ei plaani sõlmida juba aastaid tagasi sõlmitud kahe riigi koostööleppe all Eesti-Vene koostööprogrammi aastateks 2022–2024. Ette valmistamisel olnud programm oleks pannud aluse konkreetseks koostöötegevusteks ning võimaldanud vastastikku kultuuriliste ettevõtmiste rahastamist ka riigieelarvest.
„Kultuuri- ja spordivaldkond on mõnes mõttes juba samm ees, sest paljud asutused ja korraldajad ei ole Venemaa osalusel toimuvat kultuurikoostööd ja -vahetust enam pidanud võimalikuks ja seda oma partneritele ja publikule selgelt öelnud,“ lisas minister Terik.
Valitsus arutab Venemaaga seotud valitsustasandi lepingute teemat homme, 1. märtsil ning Kultuuriministeerium tõstatab koostööprogrammi uuendamise peatamise teema. Tänasest lehvib Kultuuriministeeriumi hoonel toetusavaldusena ka Ukraina riigilipp.
