Euroopa Liidu institutsioonide uued koosseisud ning eelseisvad eelarveläbirääkimised kujundavad oluliselt seda, millele järgneva viie aasta jooksul kultuuri-, audiovisuaal- ja spordi valdkonnas keskendutakse ja toetama hakatakse. Eesti jaoks on eriti olulised kultuuri- ja loomevaldkonna toetused ja koostöövõimalused, mida EL pakub oma programmide ja algatuste kaudu. Ühelt poolt vajame kindlaid rahastusvõimalusi, et edendada kultuuri- ja loomevaldkonda; teisalt pöörame suurt tähelepanu kultuuripärandi säilitamisele ja väärinfo tõkestamisele EL-i inforuumis. Eesti eesmärk Euroopa Liidu tasandil on kaitsta meie kultuuri- ja loomevaldkonna huvisid ja tugevdada rahvusvahelist koostööd valdkonna edendamiseks.
Euroopa Liit toetab kultuuri ja spordi valdkondi toetava pädevuse alusel, mis bürokraatlikus keeles tähendab seda, et tehakse vaid ühistegevusi, mis võimaldavad saavutada rohkem kui liikmesriigid üksinda suudaksid. EL-i toimimise lepingu artikkel 167 lubab EL-il rakendada meetmeid, sealhulgas rahastust, et edendada kultuuridevahelist dialoogi, kultuurivaldkonnas töötajate liikuvust, loomingu levikut ja kultuuripärandi kaitset.
Väikese ja avatud riigina oleme kriisides haavatavad ning meie ressursid on piiratud, mistõttu EL-i rahastus on sageli vajalik lisavahend meie kultuuri- ja loomeprojektide, koostöö ja kultuuripärandi kaitse toetamiseks. Rahastuse saamiseks on aga vaja varakult planeerida ja aktiivselt osaleda EL-i meetmete kujundamisel.
Uus Euroopa Parlamendi ja Komisjoni koosseis toob kaasa prioriteetide ümbervaatamise, ning kultuurivaldkonna huvides on tagada, et Euroopa Liidu toetus meie valdkondadele säiliks ja võimalusel suureneks.
Novembris toimuvad Euroopa Komisjoni uute volinike kuulamised Euroopa Parlamendis, kus kuuleb esimesi mõtteid ja testitakse ka poliitilisi suundasid. Juba praegu on on selge, et uus Euroopa Komisjon plaanib keskenduda loomesektori konkurentsivõime parandamisele globaalses maailmas ning kultuuripärandi kaitsele. Ühtlasi plaanitakse edasi tegeleda loovisikute sotsiaalsete garantiidega. Teeme koostööd teiste liikmesriikidega, et meile olulised küsimused neis aruteludes vastuseid leiaksid, eriti mis puudutab piiriülese koostöö edendamist sektoris sees..
Aga nüüd konkreetsemalt laual olevatest teemadest:
Sel aastal on Tartu koos Lõuna-Eestiga Euroopa kultuuripealinn. See EL-i algatus on osutunud edukaks nii rahvusvahelise koostöö, majanduse kui ka elukeskkonna osas, mistõttu peame oluliseks säilitada kultuuripealinna algatust ja uuendada selle valimistingimusi. Järgmisel aastal esitab Euroopa Komisjon ettepaneku kultuuripealinnade algatuse uuendamiseks.
„Loov Euroopa“ programm on EL-i ainus otseselt kultuuri- ja loomesektori rahastamisprogramm, mis on toonud Eesti kultuuri- ja audiovisuaalsektori tegijatele märkimisväärseid edusamme. Eelseisvate EL-i eelarveläbirääkimiste käigus püüame tagada, et toetusmeetmed jätkuks ja et ka tulevikus toetatakse meie valdkondade tegijaid.
Ettevalmistuste raames avaldas Euroopa Komisjon hiljuti avalikud konsultatsioonid „Loova Euroopa“ programmi ning Euroopa kultuuripealinnade oleviku ja tuleviku kohta. Konsultatsioonidel soovib komisjon teada saada valdkonna ja liikmesriikide arvamust. Selle sügise jooksul ongi kavas valitsuse tasandil kujundada ettevaatavad seisukohad mõlemas teemas ning edastada need ametisse asuvale uuele Euroopa Komisjonile, eesmärgiga et nii Euroopa kultuuripealinna algatus kui ka kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna toetused ei kaoks ning ideaalis vastaks paremini meie kui väikeriigi võimalustele.
Kultuuripärandi digiteerimine on üks Eesti 2023–2025 EL-i poliitika prioriteete. Soovime EL-i tasandil luua süsteemseid lahendusi digiteeritud kultuuripärandi säilitamiseks väljaspool riigi piire. Teema ons praeguses geopoliitilises olukorras muutumas järjest päevakohasemaks. 2024. aasta esimesel poolaastal kaardistasime teiste liikmesriikide lähenemisi ning tegime kindlaks huvi rahvusvaheliste lahenduste vastu. Hetkel ei ole ühtseid ja selgeid süsteeme digiteeritud kultuuripärandi säilitamiseks, mis tähendab, et riikide kogemused ja praktikad on erinevad.
Üle-euroopalise säilitamislahenduse vajaduse tõstatas kultuuriminister Heidy Purga nii Põhja-Balti kultuuriministrite kohtumisel Stockholmis kui ka EL-i kultuuriministrite arutelul Brüsselis 2024. aasta kevadel. Edasiminekuks EL-i tasandil on vajalik siseriiklik kokkulepe, millist lahendust Eesti eelistab digiteeritud kultuuripärandi säilitamiseks piiriüleselt. Sel sügisel kaasame teisi ministeeriume ja mäluasutusi ning loome töörühma, et arutada ja kavandada Eesti positsiooni. Samal ajal kohtume ka Euroopa Komisjoniga ja teiste liikmesriikidega, et tutvustada ettepanekut lisada kultuuripärandi säilitamise teema uue Euroopa Komisjoni töökavasse kas eraldi tegevusena või pilootprojektina tulevastes valdkondlikes programmides.
Eesti EL-i suunaline poliitika 2023–2025 seab eesmärgiks ka Euroopa meediaruumi kaitseks kolmandate riikide ja väljaspool EL-i asuvate meediakanalite mõju eest. Euroopa meediavabaduse määrus (EMFA) on siin tähtis vahend, kuid selle rakendamise vastu on Ungari esitanud kohtuvaidluse, milles Eesti koos teise 9 liikmesriigiga seisab Ungarile vastu ja toetab Euroopa Komisjoni ja Nõukogu. Meie jaoks on oluline, et määrus ning selles toodud reeglid kahjuliku meediasisu leviku tõkestamiseks saaks kiirelt rakenduda.
Lisaks teeme tööd, et väärinfo ja propaganda tõkestamiseks lisada täiendavaid piiranguid Venemaa ja Valgevene meedia- ja infokanalitele ning et juba olemasolevaid sanktsioone tõhusalt rakendataks. Näiteks koos Läti ja Leeduga juhtisime tähelepanu sanktsioneeritud Venemaa artistide esinemistele Spotify ja Youtube platvormidel. Kui Spotify reageeris kaebustele positiivselt ja eemaldas sanktsioneeritud vene muusikute profiilid ja teosed, siis YouTube tõlgendab olukorda väga kitsalt ja keeldub sisu eemaldamisest. YouTube'i väide, et artistid ei saa oma loomingut platvormil rahaks teha, on selgelt ekslik, sest veebiplatvormid pakuvad muusikutele tohutuid reklaamivõimalusi, millest nad saavad nii otsest kui kaudset majanduslikku kasu. Ühesõnaga teeme selle nimel tööd, et propaganda levikut veelgi tõkestada.
Kõigi nende tegevuste osas käib pideva suhtlus Välisministeeriumi ja Euroopa Komisjoniga ning teiste liikmesriikidega, eriti meie balti kolleegidega.
Kõikide nende tegevuste elluviimiseks teeme loomulikult tihedat koostööd Kultuuriministeeriumi erinevate osakondade kolleegide ja ka kolleegidega teistest riigiasutustest, ikka selleks et Eesti huvid oleksid EL-i tasandil esindatud ja kaitstud. Siinkohal kõigile kolleegidele suur tänu alati kaasa mõtlemast ja tegutsemast!
