„Hetkel oleme saanud hea ülevaate Eesti publiku vajadustest ja traditsiooniliste kunstide digitaalsest valmidusest. Siit joonistuvad välja suunad, milline peaks olema tugistruktuur, kuhu liikuda siseriiklikult või Euroopa fondide toel ja milline on globaalsete platvormide roll,“ ütles kultuuriministeeriumi audiovisuaal- ja digikultuurinõunik Karlo Funk.
„Meie uuring vaatles Eesti elanike osalust digikultuuris ja nende hoiakuid, näidates, et 75% elanikest sooviks tulevikus rohkem osa saada digitaalsetest kultuurisündmustest. Andmed viitavad sellele, et kui inimene osaleb ühes digitaalses kultuurisündmuses, on tal suurem tõenäosus osaleda ka teistes digitaalsetes sündmustes, mis peaks julgustama kunstnikke ja kultuuriasutusi looma rohkem digitaalseid teoseid ning vahendama ka mitte digitaalsena mõeldud loomingut. Lisaks võib uuringust järeldada, et kultuuriasutuste jaoks on digilahenduste arendamine oluline auditooriumi kasvatamiseks ja publikuga suhtlemiseks. Peamisteks väljakutseteks digikultuuri edendamisel on rahaliste vahendite ja oskuste puudus, kuid asutuste huvi sisu loomise ja tehnoloogiliste lahenduste arendamise vastu on suur,“ võttis uuringu kokku Haap Consulting analüütik Age Toomla
Uuringu autorid olid Maarja Roon, Age Toomla, Linda Tarto, Karl Haljasmets, Laura Kalda, Ly Lõhmus ja Jüri Lillemets ettevõttest Haap Consulting. Uuringu täisteksti saab lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehelt.
