„20 aasta jooksul tehtud monitooringute põhjal saame öelda, et Eesti ühiskonna lõimumine on olnud järjepidev ja positiivse trendiga protsess. Küll on aga endiselt murekohti, mida peab lahendama, näiteks kuidas luua ja toetada ühist ruumi, kus eri rahvustest inimesetel oleks rohkem omavahelisi kontakte ja suurem side Eestiga,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott.
Monitooringu tulemustest selgub:
• Eestis on palju inimesi tugeva riigiidentiteediga;
• eesti keele oskus on kasvanud ja eesti keelt peetakse oluliseks;
• tagasipöördujad ja uussisserändajad kohanevad Eestis hästi;
• varasemast rohkem teistest rahvustest inimesi on hakanud pidama usaldusväärseks Eesti venekeelset meediat;
• Eestis elavate inimeste informeeritus nii oma kodukohas kui ka laiemalt Eestis toimuvast on viimase 12 aasta jooksul pidevalt kasvanud;
• eestlaste ja teistest rahvustest elanike osalemine tööelus ja nende sotsiaal-majanduslik toimetulek erineb endiselt, majandussurutiste ajal lõhed suurenevad.
Pressikonverentsi on eesti keeles võimalik järele vaadata siit –https://www.youtube.com/watch?v=F5k9CHBA9E0 ning vene keeles siit – https://www.youtube.com/watch?v=N4RR7KPWJGs.
Monitooringu täisversiooni ja monitooringuga seotud materjalid leiab www.kul.ee/EIM2020.
20 aasta jooksul on lõimumisvaldkonna analüüsimiseks läbi viidud kaheksa monitooringut. Lõimumisvaldkonna sõltumatu süvauuring on läbi viidud iga kahe või kolme aasta tagant ning selle tulemused aitavad mõista Eesti ühiskonna arengut ning kujundada kohanemis- ja lõimumis- ning teisi valdkondlikke poliitikaid.
Uuringu ülesandepüstituse alus on lõimumise valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020“. Uuringu tellija on Kultuuriministeerium ning selle viisid läbi Praxis ja Balti Uuringute Instituut, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ja Turu-uuringute AS.
Anneli Ott: Eesti ühiskonna lõimumine on olnud järjepidev ja positiivne protsess
10.05.2021 | 16:24
Kultuuriministeerium tutvustas täna, 10. mail Eesti Integratsiooni Monitooringu 2020 tulemusi. Paarikümne aasta jooksul läbi viidud monitooringute põhjal on selge, et lõimumine on olnud järjepidev, eri rahvustest inimeste riigiidentiteet on küllalt tugev ning oluliseks peetakse riigikeele oskust. Murekoht on endiselt kontaktide vähesus eri rahvustest eestimaalaste vahel.