5 küsimust. Rasmus Puur: president saab eeskuju olla ka kultuuris

30.11.2021 | 09:50

Vabariigi Presidendi juures on üle hulga aastate ametis kultuurinõunik. President Alar Karis kutsus oma meeskonnaga liituma dirigendi ja helilooja Rasmus Puuri, kes on kogunud esimesed mõtted kultuurivaldkonna toetamiseks riigipea tasandil. Selgub, et puhastverd ametnikuks Rasmus Puur ennast siiski muutnud ei ole ja loominguline tegevus jätkub ka edaspidi.
    • Jaga

Rasmus Puur, milliste ootustega ametisse asusid ja kuidas on seni läinud?

Esimene kuu on laias laastus koosnenud oma tööst aru saamisest, kompamisest ja sisse elamisest. Esimesed nädalad oli mul õnneks võimalik olla kodumaal ja need nädalad olid pööraselt intensiivsed – kohtumised nii kantselei siseselt kui ka laiemalt kultuurivaldkonna inimestega; kohest reageerimist vajavad küsimused ja pikema perspektiivi loomised.

Ilmselt kultuurivaldkonnal võib algusest peale salamisi ootusi olla, kuna pikalt pole presidendil ju kultuurinõunikku olnud. Samas peab meeles pidama, et mul on nõunikuna vaid veerandkoormus. Samuti oli pärast esimest ametisse astumise ehmatust abi mitmest heast nõuandjast, kes soovitasid keskenduda sellele, miks just mind sellesse ametisse valiti ja mitte mõelda end ametnikuks, keda minus nii ehk naa ei ole.

Nüüd olen paar nädalat olnud tagasi Soomes, kus olen vahetussemestril Sibeliuse akadeemias ja olen proovinud seda uut rolli oma muu elu ja muusikalise põhitegevusega tasakaalu saada.

Üsna ootamatu oli see, et uus teise institutsiooni ametnik külastab oma kolleege – sa tulid ja tutvusid teiste seas ka kultuuriministeeriumiga. Millist kasu sellest oli?

Minu jaoks oli pigem ootamatu, et see kohtumis- ja tutvumissoov on ootamatu. See oli ametisse astudes minu jaoks kõige loogilisem ja selgem asi, et viia end kurssi, mis valdkondades toimub, mis on päevakorral, mis on rõõmud ja mured. Mind huvitas ka teine, kultuuripoliitikat suunavate inimeste pool ja huvi nendega lihtsalt tuttavaks saada.

Mõned esimesed ideed on leidnud juba oma väljundi, näiteks riigipea osalemine ettelugemispäeval, aga ka arutelud murekohtade üle kantseleis sees.

Kui palju sa näed presidendil võimalusi just kultuuriteemade tõstatamiseks?

Seda on väga keeruline öelda, kui palju president saab ära teha, kuivõrd täidesaatvat võimu tal ju ei ole. Plaane ja mõtteid on, aga valdkondade visioonide läbirääkimine seisab meil peatselt ees.

Kõige enam saab riigipea olla eeskuju, ja seda ka kultuuris. Samuti on oluline võimalikult palju kultuurisündmustel kohal olla ning suhelda kultuuriinimestega, kes toovad alati värskeid ja ergastavaid impulsse.

Pandeemia kestab, lõppu pole näha. Kuidas need enneolematud muutused loomesektorit pikas perspektiivis mõjutada võiksid?

Pigem olen senise pooleteise aasta valguses kurbusega näinud, et see pandeemia ei muutnud inimeste mõtlemises ega käitumises midagi, kõik läheb justkui samas rööpas edasi. Kui see kõik 2020. aasta märtsis algas, oli minu suurim ootus ja lootus just see, et me jõuame pärisväärtuste juurde tagasi. Ei ole ju vaja sõda, et tänapäeva inimeses tekiks alandlikkus, tänulikkus, kaastunne ja teise inimesega arvestamine.

Konkreetsemalt kultuurivaldkonna ohud ja muutused alles hakkavad pead tõstma, selle kriisi võitjad ning kaotajad veel selguvad.

Ja sinu loominguline tegevus? Kusagil tuleb vist uue ameti tõttu lõivu ka maksta?

Kokkulepe riigipeaga oli, et loominguline tegevus on ikka minu põhitegevus ja -fookus. Praegu ei ole veel pidanud õnneks loometöös lõivu maksma ning loodame, et ei pea ka edaspidi.

Palju edu, Rasmus Puur, selles ametis ning kultuuriministeerium soovib jõudu ja head koostööd kultuuri edendamisel!

Meelis Kompus

kommunikatsiooniosakonna juhataja