Kuidas Teie eelnev töö- ja elukogemus toetab kultuuriatašee tööd?
Minu eelnev töö- ja elukogemus on teinud minust väga mitmekülgse inimese. Olles elanud ja töötanud erinevates riikides, on mul tekkinud võimalus vahetult õppida erinevate ühiskondade ja kultuuride nüansse ja eripärasusi. Olen täheldanud, et kõige parem viis teises kultuuris hakkama saada on nende endi keeles. Isegi vähesel määral kohaliku keele oskamine võib kaugele viia. Osates ka rootsi keelt ning tundes Rootsi ühiskonda ja kultuuri, usun, et suudan sulatada jääd kergemini kui mõni teine, kelle rootsi keele oskus on puudulik. Minu eelnev töökogemus Briti välisministeeriumi, NATO küberkaitsekeskuse, Euroopa Parlamendi ja Justiitsministeeriumi juures on andnud mulle väga tugeva diplomaatia- ja suhtlusoskuse. Ka kultuuriatašee töö nõuab nii innovaatilist lähenemist kui ka järjepidevust. Aastatel 2010–2014 oli mul harukordne võimalus näha ka üsna lähedalt Eesti saatkonna tööd Londonis ning ka tolleaegse kultuuriatašee, Reet Remmeli, tegemisi ja edusamme.
Mida ametiaja jooksul plaanis teha on?
Võttes arvesse, et kultuuriatašee positsioon alles luuakse Stockholmi, siis esimene samm on kindlasti hetkeolukorra kaardistamine ja analüüsimine, et mõista mida on viimaste aastate jooksul tehtud ning milline on Eesti saatkonna ja Kultuuriministeeriumi soov ning suund, kuhu edasi liikuda. Kindlasti tuleks mitte ainult piirduda Stockholmi või Rootsiga, vaid avarama pildi ja tulemuse saamiseks tuleb vaadata Skandinaaviat ja Põhja-Euroopat laiemalt. Samuti annaks pidev ühendus ja koostöö teiste Eesti kultuuriatašeedega hea ülevaate teiste saatkondade tegevustest ja suundadest ning ehk annaks ka võimalusi tegevusi sünkroniseerida või laiemalt mõtteid vahetada. Enda ametiajal soovin tuua Eesti Rootsile lähemale ning sisse kõndida raja esimese kultuuriatašeena. Mõned mõtted, mis on juba peas käivitunud, on näiteks 1944. aasta põgenike paatide Eestisse tagasi toomine, Almedalsveckani ja Arvamusfestivali lähendamine ning miks mitte ka Ilon Wiklandi raamatuillustratsiooni auhinna loomine koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.
Mis on Teie seos Rootsiga?
Sündisin külma sõja ajal Stockholmis ning pärast Eesti okupatsiooni lõppu kolisin kolmeaastaselt koos vanematega Eestisse. Kuigi jõudsin juba varajases eas Eestisse, siis keeleline ja kultuuriline side Rootsiga püsis. Alles on jäänud mitmed sõbrad, kellega mul on läbi aastate olnud võimalus vestelda nii Rootsi päevapoliitikast, kultuurist kui ka eluolust. Rootsi keele oskus on mulle andnud võimaluse lugeda ka Rootsi kirjandust ja ajakirjandust. Samuti veedan igal suvel mõned nädalad oma Rootsi maamajas, mis asub Stockholmist umbes 100 km põhjas.
Mida on Eestil Rootsile pakkuda ja mida neil meile?
Hiljutine koostööraport, mida tutvustati Eesti Välisministeeriumis, tõi välja fakti, et eestlased tunnevad ja tajuvad Rootsit ning tema kultuuri, keelt ja elu paremini kui rootslased Eestit. Toodi näide, et eestlased loevad suure innuga Astrid Lindgreni raamatuid ja õpivad rootsi keelt, aga rootslased naljalt eesti keelt ei õpi ning Sipsikust pole nad midagi kuulnud. Paljudel rootslastel, eriti neil kes pole Eestit külastanud, on siiani küljes külma sõja aegne hirm ja eelarvamus, et teispool Läänemerd asub selline suur ühtne hall ja kahtlane riikide kogu, kus räägitakse vene keelt ning esineb palju kriminaalsust. Seega on väga oluliseks sammuks kummutada taolised eelarvamused Eestist ning näidata, et meie kultuur, ajalugu, keel, majandus ning demokraatia on rikkalikumad kui paljude suurriikide omad. Eestil on Rootsile palju pakkuda. Võttes arvesse meie lähedast ajalugu ja asukohta ning sarnast kultuuriruumi, ei tohiks me kuidagi alla jääda Taanile, Soomele või Norrale. Meie võimalused pakkuda, jagada ja müüa kultuuri kasvab igal aastal ning ainuke, mis võib meid tagasi hoida, on meie endi ebakindlus või visiooni puudumine. Kui vaadata Eesti poolt, siis saab Rootsi olla meie aken Skandinaavia kultuurimaailma.
Millised kultuurielamused Teil endal hinge kõige rõõmsamaks teevad?
Kultuurielamuste ampluaa, mis hinge soojendaks, on üsna lai. Nii Wagneri "Die Walküre” kuulamine La Scala teatris või Rolling Stones´i parimate palade nautimine suvises Hyde Parkis paneb südame kiiremini käima. Samuti uuendab kunstinäituste ja huvitavate ekspositsioonide külastamine enda mõttemaailma. Üritan ka võimalikult palju end kinokunstiga kursis hoida ning tegelen ka ise muusika ja filmi loomisega. Samuti köidab mind numismaatika, filateelia, purjetamine, lennundus ja ornitoloogia. Minu enda tagasihoidlik panus haridusse ja kultuuri on läbi Eesti Noore Stipendiumi, mille aastaid tagasi algatasin ning mille läbi toetan noori intelligentseid inimesi Eestis.
