Paslik on alustada hoopis järgmisest aastast, mille oleme kuulutanud liikumise teema-aastaks. Sel aastal tehtud Eesti seni suurimast liikumisuuringust nähtus ja see kinnitas ka teadmispõhiselt meie senist kõhutunnet, et aktiivne eluviis toetab märkimisväärselt vaimset tervist ja heaolu. Samas näitas uuring murettekitavat tõsiasja, et üle poole nii Eesti täiskasvanutest kui ka lastest liigub endiselt liiga vähe. Kultuuriministeeriumi vaates on olnud üheks murekohaks, et liikumisharrastusele kaasa aitamine ja selle edendamine on olnud killustunud erinevate institutsioonide vahel. On puudund keskne koordinaator ja ka vastutaja. Seepärast seadsime sihiks ja aitasime kaasa, et Eesti Olümpiakomitee asutaks oktoobris sihtasutuse Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mille ülesanne on liikumisharrastuse valdkonda üleriigiliselt arendada ja koordineerida. Töös on tegevuskava koostamine liikumisharrastuse reformi elluviimiseks, mis hõlmab nii juba käivitatud kui ka uusi liikumisharrastuse edendamise tegevusi.
Venemaa alustatud verine sõda Ukrainas šokeeris aasta alguses maailma ning mõjutas ka kõiki meie tegevusi. Lühikese aja jooksul mängisime ümber oma prioriteedid ja tegime enda parima, et kohaneda uue reaalsusega. Koheselt peatasime igasuguse koostöö Venemaaga kultuuri- ja spordivaldkonnas. Heade partneritega teistest ministeeriumidest tegutsesime, et Putini režiimi õigustavad artistid ja sportlased ei saaks Eestis esineda ega võistelda. Kui sõjategevuse alguses oli rahvusvahelistes organisatsioonides veel mõningast peataolekust (kahjuks on näha tendentse, et see on tagasi tulemas, kui mõtleme Rahvusvahelise Olümpiakomitee peale), siis näiteks töötasemel arutasime kolleegidega Siseministeeriumist, et kui me ei saa keelata Otepää laskesuusatamise maailmakarika etapil Venemaa ja Valgevene sportlaste osalemist, siis ei anta neile luba tuua üle piiri laskesuusatamiseks vajalik püss. Võistelgu siis ilma püssita!
Koostasime koos mitme teemaga seotud ministeeriumiga analüüsi ja ettepanekud ühiskonna stabiilsuse ja sidususe tagamiseks ning võimalike konfliktide ennetamiseks Ukraina kriisi taustal, mida kutsume sidususe plaaniks. Plaani neli alaeesmärki aastateks 2022–2023 on ühine info- ja väärtusruum, hooliv ja ühtne riik, eestikeelne ja -meelne haridus ning kogukondlikkus ja ühtekuuluvustunne. Selleks nähakse ette näiteks kodanikuhariduse alaste teadmiste kasvatamist ja ühise väärtusruumi tugevdamist, oskusliku käitumise kasvatamist veebiplatvormidel, keskvõimu suuremat kohalolekut regioonides, avalikkuse teadlikkuse tagamist Ukraina sõjapõgenikega seonduvast, kogukondade tugevdamist ning kogukondade ja riigi partnerluse edendamist.
Kõik Ukraina sõjapõgenikud on Eestis saanud ajutise kaitse staatuse, mis annab neile nii õigused kui ka kohustuse läbida kohanemisprogramm ja osaleda keeleõppes. Ajutise kaitse saajate kohanemisprogrammi on 2022. aasta lõpuks läbinud 13 100 ajutise kaitse saajat. A1-taseme eesti keele õppes on 2022. a lõpuks prognoositavalt lõpetanuid või kursusel osalejaid kokku 5000.
Ukrainat oleme aidanud ka enda rahvusvahelistes tegevustes, mille hulgas on Venemaa hukkamõistu puudutavad pöördumised ja töö sanktsioonidega. Juuni lõpus allkirjastasin Ukraina ja kaheksa teise riigiga Lvivi deklaratsiooni, milles lepiti kokku põhimõtted kuidas aidata kaasa Ukraina kultuurielu püsimisele ja taastamisele. Näiteks detsembris saatsime koostöös Välisministeeriumiga Žõtomõri oblasti kultuuriasutustele seitse generaatorit, mida küsis meilt Ukraina kultuuriminister Oleksandr Tkatšenko. Jätkame Ukraina abistamisega kõikvõimalikel viisidel kindlasti ka järgmisel aastal. On olnud hea meel tõdeda, et kultuuri- ja spordivaldkond on olnud aktiivne kaasaaitaja põgenike kohanemisel ja neile tegevuste pakkumisel.
See aasta oli raamatukogude teema-aasta, mis tõi need tähtsad kogukonnakeskused pilti suuremalt kui kunagi varem. Toetasime aastaid Rahvusraamatukogu, et sel aastal käivituks üleriigiline raamatukogude ühise laenutusplatvormi Minu Raamatukogu (MIRKO), mis teeb kättesaadavaks 28 erineva raamatukogu kogud, kokku enam kui miljoni teosega. Lisaks koostasime rahvaraamatukogude rolli laiendamise kohta analüüsi ja ettepanekud, mis esitatud Vabariigi Valitsusele ning nende põhimõtete alusel töötame 2023. aastal kindlasti edasi, et uuenenud raamatukogude keskkond saaks tuge tänapäevasest seadusest. Seaduseelnõu on juba koostamisel ja loodetavasti saab heakskiidu juba uues parlamendis.
Eesti raamatukoguvõrgu arenguhüppe toetamiseks lõime rahvaraamatukogude innovatsioonifondi “Raamatukogude kiirendi” esialgse mahuga 500 000 eurot aastas. Hakkame rahastama uuendusi, mis aitavad muuta raamatukogu kohalikuks kogukonnakeskuseks või raamatukoguteenuse kättesaadavamaks – näiteks innovaatilisi ruumilahendusi, iseteenindusvõimalusi, uute teenuste väljatöötamist või ligipääsetavuse parendamist.
Aina enam tuleb mõelda sellele, kuidas kaasata kultuuri eraraha. Aasta-aastalt on raskem leida eratoetajaid ja avaliku sektori osakaal aina kasvab. Ühest küljest on meie kultuuri- ja spordielu palju rikkalikum ja tublisid tegijaid rohkem kui pärast iseseisvuse taastamist (mitu suurt festivali või suuvõistlust toimus või mitu mängufilmi linastus näiteks 1993. või ka 2003. aastal?). Teisalt on ka eratoetajate ootused ja võimalused muutunud. Emotsiooni pealt toetamine jääb, samas terviklikum süsteem tagab ka pikaajalisema ja terviklikuma keskkonna. Koostasime 2022. aasta lõpus analüüsi ja ettepanekud annetuskultuuri edendamiseks kultuuri- ja spordivaldkonnas, mille tulemusi tutvustame järgmise aasta alguses. Etteruttavalt võin öelda, et vajalik on toetava keskkonna loomine näiteks läbi võimalike maksusoodustuste, annetajate ja kultuurikorraldajate teadlikkuse tõstmine edukaks annetuste kogumiseks ning panustajate tunnustamine. Lisaks on ettevalmistamisel kahe pilootprojekti käivitamine: muuseumide annetuskultuuri edendamine ning Ida-Virumaa kultuurifondi loomine.
Avasime sel aastal esmakordselt taotlusvooru, millest toetatakse kunsti-, disaini-, muusika-, audiovisuaal-, etenduskunstide, arhitektuuri- või kirjandusvaldkonnas tehtavaid loovuurimusi. Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimusi toetades soovime luua nende projektide kaudu uusi teadmisi, kultuurivorme, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid. Sedalaadi projektid panustavad oluliselt ka uurimisvaldkondade ning ühiskonna ja majanduse arengusse.
Kultuuriministeerium on 2022. aasta jooksul koosloomes ette valmistanud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsust (lahti seletatult sisaldab see süsteemset analüütikat, väljakutseid ja võimalikke lahendusi nii sotsiaalsete garantiide kui õiglase tasustamise osas). Selle protsessi raames oleme kaasanud sadu loovisikuid ja seotud osapooli. Järgmisel aastal kuulete sellest kindlasti veel, sest vabakutseliste loovisikute olukord on tõsine ning teema meile prioriteet. Lahenduste leidmine eeldab head koostööd mitmel tasandil, samuti on riigiti näited ja võimalused erinevad ja me ei saa (ega ole vast mõistlik) üksühele midagi mujalt üle võtta. Meie kultuuri hoidmine ja arendamine on üks meie riikluse nurgakividest. Kuidas ja mil määral on valmis ühiskond valmis panustama, et see nurgakivi ära ei vajuks? Loodan väga, et lähenevates valmisdebattides on see ja muud kultuurivaldkonna küsimused valgusvihus ning arutlusel.
Koostasime analüüsi ja ettepanekud kultuuri- ja spordikorralduse keskkonnajalajälje mõõtmiseks ja vähendamiseks. Kultuuri ja spordi valdkonnas 2022. aastal tehtud keskkonna jalajälje mõõtmise ja vähendamise uuring näitas, et keskkonnahoiu teema jääb seni veel suurema osa Eesti kultuuri- ja spordiorganisatsioonide jaoks igapäevase ellujäämise varju. Kultuuriministeerium hakkab edasise tegevusena koos kultuuri- ja spordivaldkonnaga kokku leppima ühistes keskkonnaeesmärkides, mis võimaldab kultuuri- ja spordipoliitikat kujundada nii valdkonna võimalusi, vajadusi kui ka ambitsioone arvesse võttes.
Muutsime sel aastal mitut seadust. Etendusasutuse seadusega korrastasime teatrite rahastamissüsteemi, viies rahastamissüsteemi ministri määruse tasandile ning kirjutasime selle täpsemalt ja põhjalikumalt lahti. Muudatused annavad veelgi parema võimaluse toetada valdkondlikku mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust kõikides piirkondades üle Eesti. Uus süsteem on läbipaistvam ja valminud tihedas koostöös valdkonna esindajatega.
Detsembris saatis Vabariigi Valitsus Riigikogule arutamiseks eelnõu, millega lihtsustatakse muuseumikogust väljaarvamise toiminguid, täpsustatakse muuseumide rahastamist ning luuakse uus rahvakultuuri andmekogu.
Samuti andsime Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded Rahvusraamatukogule ning lõpetasime Eesti Hoiuraamatukogu tegevuse eraldiseisva riigiasutusena. Rahvusraamatukoguga ühinemisel on võimalik tõsta teenuste kvaliteeti ning teenuste liitmisel vabanevaid vahendeid saab vajadusel ümber suunata näiteks IT-süsteemide arendamiseks.
Tõhustasime sel aastal oluliselt ka ministeeriumi tööd. Koostasime ja kinnitasime Kultuuriministeeriumi juhtimissüsteemi kirjelduse, mis toetab Kultuuriministeeriumi visiooni ja strateegiliste eesmärkide saavutamist läbi väärtuspõhise juhtimise. Läbimõeldud töökorraldus aitab seatud eesmärke paremini saavutada. Väikseima ministeeriumina on meie plussiks paindlikkus ja lühikesed toimimisliinid, tänu sellele tihe kontakt valdkonnaga ja selle väga hea tunnetamine. Samas on meie mureks ajapuudus ja ülesannete killustatus. Näiteks valitsuse materjalide läbitöötamine ja arvamuse andmine erinevates teemades sõltub tihti meil ühest-kahest inimesest. Seda enam on vaja targalt planeerida ja saada süsteemid toimima, et suudaksime teha vähema inimestega rohkem, selle asemel, et suuta rohkemate inimestega teha vähem. Muuhulgas korrastasime ministeeriumi struktuuri, liites osakondi vähemate juhtide alla ning tehes tööprotsesse tõhusamaks. Koostasime ministeeriumile ka arengukava, mille eesmärk on eelkõige tugitegevuste osutamine tõhusalt ja mõjusalt ning lähtuvalt ministeeriumi strateegilistest eesmärkidest ja vajadustest, fikseerides selgelt ka oodatavad tulemused. Alustasime sel aastal ka süsteemset klienditagasiside küsimist nii ministeeriumi kui ka haldusala asutuste otseste avalike teenuste kohta. Teenuste tagasiside kaudu saab hinnata, kas teenuste osutamiseks kasutatud ressursid on olnud sihipärased – kas teenuse kasutaja jaoks on teenused muutunud paremini kättesaadavaks ja kasutatavaks.
Alustasime sel aastal asutaja ootuste seadmist kõikidele 35 Kultuuriministeeriumi haldusalas tegutsevatele riigi sihtasutustele. Eesmärk on täpsustada sihtasutuste juhtimist ja tulemuste saavutamist ehk ootusi. Asutaja ootused seovad sihtasutuste strateegilised eesmärgid senisest oluliselt selgemalt ja läbipaistvamalt valdkonna strateegiliste eesmärkidega (arengukavad "Kultuur 2030" ja "Sport 2030") ning võimaldavad ka senisest paremini hinnata sihtasutuste tulemuslikkust ning rahastust nende eesmärkide täitmisel. Esimesed asutaja ootuste kokkulepped sõlmisime Eesti Meremuuseumi ja Narva Muuseumi sihtasutustega.
Need on vaid mõningad saavutused, mis sel aastal meie töötajate hea ja raske töö tulemusel ette saan näidata. Riigieelarve läbirääkimistel tuli kultuuri rekordsumma lisaressursse, mistõttu saime tõsta nii kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalka 14,3% võrra 1600 euroni kui ka kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenerite miinimumpalka 37% võrra 1400 euroni. Lisaks tõusis 15% meie asutuste palgafond, mis annab juhtidele vabaduse otsustada, kuidas oma töötajate palka lisaks tõusnud miinimumpalgale tõsta. Mainimist väärib veel muidugi lisaraha Film Estoniale, täiendavad kunstnikupalgad, tõusnud laenutushüvitus ning suurenenud muinsuskaitse toetused omandireformi käigus tagastatud hoonetele.
Järgmine aasta ei tule kerge, selge see. Sõda veel kestab, selle mõjud meie ühiskonnale hakkavad saama aina selgemaks. Tähtis on hoida seda, mis ühele rahvale kõige olulisem – kultuuri. Nii meie enda oma, mis elukalliduse tõusuga seisab oma probleemide ees, kui ka ukraina kultuuri, mida ohustab ühe verise diktaatori soov seda igaveseks kustutada.
