See muudatus soodustab erivajadusega laste ja noorte kaasamist organiseeritud sportimis- ja liikumistegevustesse ning võimaldab treeneritel pöörata neile senisest rohkem personaalset tähelepanu. Muudatusettepanek töötati välja koostöös Eesti Paralümpiakomiteega juba 2024. aasta treenerite tööjõukulu toetusmeetme analüüsi käigus. Kuna muudatus eeldas ka terviseandmete töötlemist, tuli enne muudatuse jõustumist muuta spordiseadust.
Vabariigi Valitsuse otsusega suureneb järgmisel aastal toetusmeetme eelarve 1 miljoni euro võrra ehk 12,7 miljoni euroni, mis võimaldab koos tööandjatega tõsta täiskohaga töötava treeneri miinimum brutopalga alates 2026. aastast 1520 euroni kuus. Meetme raames arvestatakse täiskohaga töötava treeneri koormuseks 24 akadeemilist tundi nädalas, millele lisanduvad treeningtundide ettevalmistamine, enesetäiendamine, osalemine koolitustel ja treenerina võistlustel.
„On märgiline, et alates 2026. aastast rakendub koostöös Eesti Paralümpiakomiteega välja töötatud põhimõte, mis aitab senisest enam kaasa puudega laste ja noorte kaasamisele sporti," ütles Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna asekantsler Raido Mitt. “Vaatamata keerulisele riigieelarvelisele olukorrale õnnestus meil tõsta ka treeneritele makstava töötasu miinimumi. Meie eesmärk on, et täiskohaga töötav treener teeniks vähemalt Eesti keskmist palka, sest treenerite mõju laste ja noorte liikumisharjumuste kujundamisele, sotsiaalsete oskuste arendamisele ja riskikäitumise ennetamisele on hindamatu.”
Muudatused kultuuriministri määruses jõustuvad 1. novembril 2025. Määruse muudatustega saab tutvuda Riigi Teatajas.
