Toetus muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegilistele partneritele 2025–2027

Tingimused taotlejale

Toetust võib taotleda Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud:

• riigi sihtasutus, riigi osalusel asutatud sihtasutus, kohaliku omavalitsuse sihtasutus või nimetatud isikute asutatud sihtasutus;
• erakond erakonnaseaduse mõttes;
• äriühing äriseadustiku mõttes.

Lisatingimused:

Poliitika kujundamise toetuse taotleja:

• on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonda tervikuna hõlmav huvikaitseorganisatsioon, kelle tegevus on üleriigiline;
• põhikirjajärgne tegevus on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonna arendamine ja kutsehariduse või erialase pädevuse arendamine ning valdkonnas tegutsevate vabatahtlike või töötajate ühendamine valdkonnas tervikuna ja üle Eesti;
• on tegutsenud eelmises punktis nimetatud tegevusalal vähemalt kaks viimast aastat enne taotluse esitamist ning panustanud muuseumi-, muinsuskaitse- või raamatukogupoliitika kujundamisse, sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse ja muutmisse.

Poliitika rakendamise toetuse taotleja:

• on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonda tervikuna hõlmav huvikaitseorganisatsioon või muu üldtingimustele vastav isik, kelle põhikirjajärgne tegevus on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonna arendamine;
• on tegutsenud eelmises punktis nimetatud tegevusalal vähemalt kaks viimast aastat enne taotluse esitamist.

Taotlejal ei tohi taotluse esitamise päeva seisuga olla:

• maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;
• majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga;
• tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees;
• kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust ning tema või tema üle valitsevat mõju omav isik ei ole taotluse esitamise päeva seisuga pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel.

Toetuse piirmäär

Taotleja võib esitada ühe taotluse poliitika kujundamise toetuse saamiseks ja ühe taotluse poliitika rakendamise toetuse saamiseks. Poliitika rakendamise toetuse taotlus võib sisaldada mitut alategevust.

Poliitika kujundamise toetus:

• Määratakse maksimaalselt kuuele taotlejale, kellest kuni kaks on muuseumide, kuni kaks muinsuskaitse ja kuni kaks raamatukogude valdkonnast. 
• Toetuse suurus iga valdkonna kohta on 50 000 eurot aastas: hindamisel esimese koha saavale taotlejale määratakse toetus summas 30 000 eurot aastas ning teise koha saavale taotlejale 20 000 eurot aastas. 
• Kui valdkonnas on hindamisel ainult ühe taotleja taotlus või kui ainult üks taotlus täidab nõutud lävendi ning taotlus saab hindamisel kokku vähemalt 30 punkti, määratakse kogu valdkonnale kavandatud summa sellele taotlejale.

Poliitika rakendamise toetus: 

• Ülempiir taotleja kohta on 55 000 eurot kalendriaastas.
• Toetust taotletakse kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks võrdsetes summades igal aastal. Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei ole suurem kui esimeseks kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves toimuvad muutused.

Toetuse maksimaalne osakaal

Poliitika kujundamise toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 100%.

Poliitika rakendamise toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 80%. Vähemalt 20% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma omafinantseeringu arvelt.

Toetatavad tegevused

Toetust antakse poliitika kujundamisel kaasarääkimiseks ning poliitika rakendamiseks vastavalt kultuuri arengukavast 2021–2023 tulenevatele fookusteemadele.

Fookusteemad hõlmavad nii perioodi olulisemaid poliitikamuudatusi (sh õigusloome), millega seoses oodatakse huvikaitseorganisatsioone kaasa rääkima, kui ka konkreetseid kultuuri arengukavast tulenevaid tegevussuundi, kuhu oodatakse ühenduste panust.

Mitteabikõlblikud kulud

• käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;
• rahatrahv ja rahaline karistus;
• sularahas tasutud kulu;
• kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
• toetuse saajale teistest meetmetest hüvitatud kulu;
• mitterahaline kulu;
• taotlusvooru eesmärgi ja toetatava tegevusega sidumata põhjendamatu ja ebaoluline kulu;
• poliitika rakendamise toetuse puhul kulu, mis on käsitletav erisoodustusena ja sellelt tasutav maks ning isiku juhtimiskulu.

Abikõlblikkuse periood

Partnerid valitakse kolmeks aastaks. Igal toetuse kasutamise aastal on toetuse abikõlblikkuse periood vastav kalendriaasta ning seda ei saa pikendada.

Esimese kalendriaasta toetuse abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar – 31. detsember 2025.

Teise kalendriaasta toetuse abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar – 31. detsember 2026.

Kolmanda kalendriaasta toetuse abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar – 31. detsember 2027.

Taotlemine 

Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt elektrooniliselt Kultuuriministeeriumi taotluste menetlemise infosüsteemis.

Taotlusvoor avanes 22. oktoobril 2024. Taotluse esitamise tähtpäev on 5. november 2024.

Taotlusvooru infotund toimus esmaspäeval, 28. oktoobril 2024 kl 15.00–16.00 MS Teams vahendusel.

Taotlemisel tuleb esitada:

Poliitika kujundamise toetuse taotluse puhul: 

• koostööpakkumine; Koostööpakkumine.docx | 43.3 KB | docx
• 2025.–2027. aasta tegevuskava;
• vähemalt perioodil 2025–2027 kehtiv arengukava.

Eelarvet ei ole vaja esitada.

Toetuse saamise korral tuleb edaspidi teise ja kolmanda kalendriaasta täpsustatud tegevuskava esitada igal aastal 1. detsembriks.

Poliitika rakendamise toetuse taotluse puhul:

• 2025.–2027. aasta tegevuskava ja sama perioodi üldine eelarve;

• iga alategevuse detailne eelarve 2025. aastal.

Toetuse saamise korral tuleb edaspidi teise ja kolmanda kalendriaasta täpsustatud tegevuskava ja eelarve esitada igal aastal 1. detsembriks.

Aruandlus

Toetuse saaja esitab e-keskkonna kaudu toetuse kasutamise esimese ja teise kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande ning 30 kalendripäeva jooksul pärast viimase toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse perioodi lõpparuande.

Taotluste hindamine

Taotlusi hinnatakse hindamismetoodika alusel.

Komisjon

Mihkel Kaevats – komisjoni esimees, Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juhataja
Marcus Ehasoo – Vabaühenduste Liidu huvikaitse juht 
Marilin Mihkelson – Muinsuskaitseameti peadirektor 
Marju Reismaa – Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik 
Reesi Sild – Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muinsuskaitsenõunik 
Ülle Talihärm – Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik 
Martin Öövel – Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor

Taotlusvooru tulemused

Tulemustega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemis.