Kultuuriministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes tulemusvaldkonnas - kultuur ja sport ning sidus ühiskond. 2025. aasta kultuurieelarve kogumaht on 347,5 miljonit eurot.
Kiirelt kätte
Kultuuriministeeriumi haldusala sihtasutuste, hallatavate muuseumide ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevustoetuste kärbe on 4% aastani 2028, 2025. aastal kokku 5,3 miljonit eurot.
“Soovisin hoida kultuurivaldkonna sihtasutusi, kellel on võtmeroll riikliku kultuuripoliitika elluviimisel ja sihtide saavutamisel. Töötame koos oma asutustega eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise kultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. Need asutused on loodud selleks, et hoida kultuurivaldkonna vundamenti, ilma milleta ei toimiks eesti kultuuri põhiosad ega säiliks meie rahvuskultuur,” ütles minister.
Selleks, et täita etteantud kärpeülesanne, kärbib ministeerium enda tegevuskulusid, remondifondi, edasiantavaid toetusi ja taotlusvoore. Kolmanda sektori, erasektori ja kohaliku omavalitsuse partnerite tegevustoetuste ning läbiviidavate avatud taotlusvoorude kärbe järgmisel aastal on valdavalt 5%, 2026. aastal 8%, ja 2027. aastal 10%.
Rohkem kui 5% kärbiti selliseid toetusi ja tegevusi, mis ei halva nende asutuste tegevust, kellel on oluline või keskne roll kultuuripoliitika eesmärkide elluviimisel või mille mõju loovisikutele on väiksem. Kokkuhoiuülesanne sunnib oluliselt vähendama eelkõige remontideks ja kinnisvara parendusteks mõeldud vahendeid ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna arendusprojektide toetamist.
“Era- ja kolmanda sektori partnerite tegevustoetusi ja neid puudutavaid taotlusvoore kärpides otsisime kohti, kus kasv on viimastel aastatel olnud suurem ning mõju valdkonnale seeläbi väiksem,” ütles kultuuriminister.
Suuname enam vahendeid Eesti Kultuurkapitali kaudu toetatavatesse sisulistesse tegevustesse
Kultuurkapitali rahastamispõhimõtteid muudetakse selliselt, et eraldatavatest vahenditest 2/3 läheks sisule ning 1/3 jääks riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastamiseks.
Ettepanek on praegune hasartmängumaksust laekuv 60,6% kultuuriehitistele vähendada 52 %-le, millega suureneb kultuuri- ja spordivaldkonna sisuliste tegevuste toetamise maht. Muudatuse jõustumisel suunatakse 2026. aastal Kultuurkapitali sisutegevusteks juurde ligikaudu 2,7 miljonit eurot, mis arvestades sellel aasta laekunud vahendeid oleks ligi 10% suurune rahastuse tõus loomingule. Kõik Riigikogus kokku lepitud objektid valmivad.
Viime lõpule pooleliolevad kultuuriehitised
Järgnevatel aastatel eraldab valitsus Eesti Rahvusraamatukogu ehituse lõpetamiseks ja sisustamiseks 17,7 miljonit eurot ning Tallinna Kunstihoone renoveerimiseks 9,9 miljonit eurot.
“Minu eesmärk on olnud, et pooleliolevad ehitusobjektid peab valmis ehitama enne, kui taas kellu haarame. Oleme täna Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise lõpusirgel, see on vaja veel ka sisustada. Lubadus 90-aastase Tallinna Kunstihoone kordategemiseks anti juba pikka aega tagasi. On suur rõõm ja vältimatu asjade käik, et alustatu lõpule viime,” rääkis minister.
Hoiame kärbetest kirjandusvaldkonda, tippsporti ning meetmeid, kuhu lisati alles eelmisel aastal ressursse
Eelmise aasta kultuurieelarve tõi lisaraha olulise majandusliku mõjuga meetmetesse ning meie loojate toetamiseks: 3 miljonit eurot rahvusvahelistele spordi suursündmustele, miljon eurot filmikultuuri toetamise meetmesse Eesti Filmi Instituudi juures, 2 miljonit eurot Film Estonia tagasimakseprogrammi, täiendava miljon eurot laenutushüvitiseks ning sama palju venekeelse erameedia toetamiseks. Need on pikaaegse mõjuga otsused, mis aitavad korraga nii meie kultuuriloojaid kui ka elavdavad riigi majandust; samuti aitavad tagada ühise kommunikatsiooni- ja inforuumi. Neid eelmise aasta lisavahendeid kärped ei puuduta.
Kärbetest jääb puutumata kirjandusvaldkond. Järgmisel aastal tähistame Eesti Raamatu Aastaga 500 aasta möödumist esimesest eestikeelsest trükisest. Kirjandusel on kultuuris keskne roll, ent on alarahastatud valdkond, mille kärpimisel oleks mõju riigieelarvele minimaalne, kuid teistele kultuurivaldkondadele suur,” lisas Purga.
Samuti jääb järgmisel aastal kärbetest puutumata toetus Team Estoniale, et Eesti tippsportlased ja võistkonnad oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.
Tagame laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkuse
Toetame terviklikult UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupeo protsessi. Kultuurieelarvesse on arvestatud 2025. aasta suvel toimuva laulu- ja tantsupeo „Iseoma" läbiviimine.
Viimati uuendatud 06.08.2025
