2023. aasta kultuurieelarve toob riigilt palka saavatele kultuuritöötajatele aegade ühe suurema palgatõusu. Lisaraha toel tagatakse järsult kerkinud elukalliduse olukorras kultuuriorganisatsioonide jätkusuutlikkus ning panustatakse jõuliselt ühiskonna sidususe ja liikumisharrastuse edenemise heaks.
Tagame kultuuri- ja spordivaldkonna püsimise ja arengu
Riigilt palka saavaid kultuuritöötajaid ja kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenereid ootab aegade üks suuremaid palgakasve. Kultuuritöötajate riiklik miinimumpalk tõuseb 1400 eurolt 1600 euroni ehk 14,3%. Lisaks sellele suureneb riigilt palka saavate kultuuritöötajate palgafond 7,34 miljoni euro võrra – asutuste juhtidele jääb vabadus otsustada, kuidas lisaks suurenenud miinimumpalgale fond asutuste sees jaotada. Kõrgema kutsekvalifikatsiooniga noorte treeneri miinimumpalk tõuseb 1020 eurolt 1400 euroni ehk 37%.
Aitame kultuuriasutustel tulla toime ka tõusnud kuludega, et tagada nende jätkusuutlikus. Kultuuri- ja spordivaldkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks suureneb riigipoolne baasrahastus 12,8 miljoni euro võrra. See puudutab nii Kultuuriministeeriumi haldusala asutusi kui ka erasektoris tegutsevaid kultuuri- ja spordiorganisatsioone.
Hakkame igal aastal andma välja täiendavalt 5 kunstnikupalka ning tõstame kunstniku- ja kirjanikupalka. Looming on töö ning loomerahu tagamiseks meie tippudele peab nende palgatõus olema võrreldav ülejäänud kultuuritöötajatega.
Tõstame Autorihüvitusfondi eelarvet 400 000 euro võrra, mis toob kaasa märkimisväärse laenutushüvitise kasvu rahva kõige armastatud kirjanikele. See pole kindlasti veel ideaalne, aga jätkame diskussiooni, kuidas tagada laenutushüvitiste stabiilne tõus ka tulevikus.
Kultuuriranitsa toetusprogramm, mis aitab tagada igale põhikooliõpilasele võimaluse saada kultuurielamus, saab 0,5 miljonit eurot lisaraha. Programmi eelarve on 2023. aastal kokku 1,5 miljonit eurot, mis võimaldab õpilastel külastada kooliõppe osana teatrit, kino, muuseumi, kontserti või muid ainekavaga seotud kultuuriüritusi.
Panustame liikumisharrastuse edendamisse
2023. aasta on liikumisaasta. Investeerime 3 miljonit eurot tervisespordikeskuste arendamisse. Jätkub toetusmeede, kus koos omavalitsuste kaasrahastusega arendame regionaalseid tervisespordi- keskuseid järgmisel neljal aastal vähemalt 4,8 miljoni euroga. Samuti eraldame lisaraha jalgpallihallide rajamiseks - 1 miljon eurot Kuressaarele jalgpalli- ja võimlemishalli rajamiseks, samuti 1 miljon eurot Paidele. Tööd alustab liikumisharrastuse kompetentsikeskus, kelle tegevuseks on ette nähtud 600 000 eurot aastas.
Värskest Eesti suurimast liikumisuuringust selgub, et nii täiskasvanutest kui ka lastest üle poole liigub endiselt liiga vähe – igapäevaselt ei liigu piisavalt 57 protsenti õpilastest ja 58 protsenti täiskasvanutest. Samas on nii aktiivsed lapsed kui ka täiskasvanud õnnelikumad, rõõmsameelsemad, kaasatumad ja vähem endasse tõmbunud. Selleks, et jõuda aastaks 2030 liikumisaktiivsuses Põhjamaade tasemele, peab vähemalt kaks kolmandikku Eesti elanikest regulaarselt liikuma.
Toetame sidusat ja stabiilset Eesti ühiskonda ning kultuurielu Ida-Virumaal
Panustame 1 miljon eurot Ida-Viru kultuuriprogrammi elluviimiseks. Oluline roll on kogukonnatunnet toetavate regulaarsete ühisürituste korraldamisel ning üle-eestiliste sündmuste toomisel piirkonda. Eesmärk on toetada ürituste sarju, omavahel seotud erinevatest üritustest (nt etendus, kontsert, festival jt) koosnevaid ning koosmõjuga programme.
Ukraina sõjapõgenike keele ja kultuuri säilitamist toetatakse 2023. aasta riigieelarvest 100 000 euroga. Uus toetusmeede on suunatud Ukraina sõjapõgenikest lastele ja noortele, kellele pakutakse ukraina keele- ja kultuuriõpet. Lõimumisvaldkonna seisukohalt on oluline, et sõjapõgenikud õpiksid tundma eesti kultuuri, samas väärtustades ja hoides oma päritolukultuuri. See avaldab positiivset mõju rahvusvähemuste etnilisele ja riigiidentiteedile, nende emakeele oskusele ja osalusele ühiskonnaelus.
Samuti toetame 1 miljoni euroga erameediakanaleid kvaliteetse venekeelse sisu loomisel. Venemaa sõda Ukraina vastu suurendas veelgi vajadust tuua venekeelseid Eesti elanikke ühisesse kommunikatsiooni- ja inforuumi. Toetuse tulemusena kasvab võimekus toota originaalsisu ning edastada professionaalset ja tasakaalustatud päevakajalist informatsiooni vene keeles.
Alustame raamatukogude arenguhüpet
Panustame edaspidi iga-aastaselt 0,5 miljonit eurot raamatukogude innovatsioonifondi, toetusprogrammi raamatukogude kiirendi.
Kiirendi toob Eesti raamatukogude arenguhüppeks olulise investeeringu, et luua veelgi kaasaegsem ja kasutajasõbralikum raamatukoguvõrk. Programm aitab kaasajastada rahvaraamatukogude keskkonda ja laiendada nende senist rolli tegevusteks, mis vastavad kohalike elanike vajadustele. Toetusprogrammist hakatakse rahastama uuendusi, mis aitavad muuta raamatukogu kohalikuks kogukonnakeskuseks või raamatukoguteenuse kättesaadavamaks – näiteks innovaatilisi ruumilisi lahendusi, iseteenindusvõimalusi, uute teenuste väljatöötamist või ligipääsetavuse parendamist. Samuti soovitakse programmi abil suurendada rahvaraamatukogude regionaalpoliitilist tähtsust.
Samuti tõuseb rahvaraamatukogudesse teavikute soetamise riigi toetus 2023. aastal 147 000 euro võrra ehk ligi 2 miljoni euroni.
Toetame olulise rahvusvahelise mõjuga suursündmusi
Toetame kultuuri- ja spordisündmusi, mis aitavad Eestit ülejäänud maailmale tutvustada ning elavdada meie majandust. Ministeerium toetab Põhjamaade ainsat A-kategooria filmifestivali PÖFF 1,4 miljoni euroga ning Rally Estonia autoralli maailmameistrivõistluste etapi korraldamist 1,85 miljoni euroga.
Tagasimaksefond Film Estonia suureneb 2 miljonilt eurolt 4 miljoni euroni. Filmikunst on üks tõhusamatest kultuurilise dialoogi vahenditest. Huvi Eesti vastu on välismaiste filmitootjate seas juba hüppeliselt tõusnud ning fondi suurendamine annab tõuke, et viia meie filmikultuuri rahvusvahelisele tasemele.
Tagame laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkuse
Toetame terviklikult UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupeo protsessi. Kultuurieelarvesse on arvestatud 2023. aasta suvel toimuva noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ läbiviimine.
Viimati uuendatud 11.10.2023
