Veneetsia arhitektuuribiennaal on suurim riiklikul esindusel põhinev rahvusvaheline arhitektuurinäitus. 19. Veneetsia arhitektuuribiennaali peateema on "Intelligens. Natural. Artificial. Collective". Arhitektuuribiennaali peakuraator on Itaalia arhitekt Carlo Ratti, kes juhib Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis MIT-s Senseable City Lab’i ja on arhitektuuri- ja innovatsioonibüroo Carlo Ratti Associati asutaja ja partner. Biennaali täpne peateema ei ole veel välja kuulutatud, aga oma avalduses on ta öelnud „Meile, arhitektidele, meeldib mõelda, et oleme targad, kuid tõeline tarkus lasub kõikjal: evolutsiooni kehatus leidlikkuses, arvutite kasvavas jõudluses, massi kollektiivses intelligentsuses. Põleva maailmaga silmitsi seistes peame arhitektuuris rakendama kogu meid ümbritsevat tarkust. Mul on au ja heameel võimaluse eest kureerida 2025. aasta Veneetsia Arhitektuuribiennaali“.
19. Veneetsia arhitektuuribiennaal on avatud 24. maist 23. novembrini 2025 (eelavamine toimub 22.–23. mail 2025). Eesti on osalenud Veneetsia Arhitektuuribiennaalil alates 2000. aastast väga erinevat laadi väljapanekutega. Eesti väljapaneku elluviimist seekordsel biennaalil juhib Kultuuriministeerium.
Konkursiga otsitakse ekspositsiooni ideed, mis oleks üleilmselt aktuaalne, käsitleks Eesti arhitektuurikultuuri olulisi tahke ning suudaks biennaali publikule paeluvalt ja sisukalt rääkida sellest, mis muudab tänases maailmas arhitektuuri oluliseks. Konkursitööde juures hinnatakse teemapüstituse kandevõimet nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil ja potentsiaali biennaali kontekstis välja paista. Konkursi tingimused leiab Kultuuriministeeriumi kodulehelt.
Konkursitööde hindamiseks moodustatud žüriisse kuuluvad Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Johanna Jõekalda, Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Hannes Praks, SA Eesti Arhitektuurimuuseumi juhatuse liige Karen Jagodin, 18. Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku kuraator Arvi Anderson, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo, Eesti Kunstiakadeemia professor Andres Kurg ning strateegilise ruumilise planeerimise ekspert Kristi Grišakov.
17. mail oli Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku kuraatorikonkursi tingimuste kohta esitatavate küsimuste tähtaeg. Kokku laekus kolm küsimust. Alljärgnevalt leiate vastused esitatud küsimustele. Oleme vormistanud ühtlasi käskkirja lisa, millega muudame autoriõigusi puudutavate punktide sõnastuse konkursitingimustes selgemaks ja avatumaks. Vastused annavad ka ülevaate konkursitingimustesse sisse viidud parandustest.
Täname olulisele teemale tähelepanu osutamast. Punkt 12.4 on mõeldud käsitlema varalisi õiguseid ja omandiõigust. Võistlustingimuste koostamisel läks punkti 12.4 ümber sõnastamise käigus esimeses lauses määratlus „varalised“ „autoriõiguste“ eest kaduma. Kinnitame, et punktis 12.4 on silmas peetud vaid varalisi autoriõiguseid. Teose isiklikud autoriõigused on võõrandamatud ning jäävad autorile, seda kinnitab ka punkt 12.5. Teadvustame, et arhitektuurinäitused võivad olla erinevas formaadis ja alati ei ole varaliste õiguste üle minemine põhjendatud. Näeme ette, et loodava teose formaati ja eripära arvestades on võimalik leppida kokku ka selles, et varalised õigused jäävad autorile ning Kultuuriministeeriumil on teatud õiguste kasutamiseks litsents. Sellisel juhul määratakse lepingus avalike vahenditega produtseeritud teoste müügitulu jagunemine (osa müügitulust makstakse tagasi projekti eelarvesse). Täname tähelepanu juhtimast ja vabandame eksimuse pärast. Oleme vormistanud käskkirja lisa, kus punktide 12.4 ja 12.5 sõnastust on täpsustatud selliselt:
12.4 Konkursi võitmise korral ning väljapaneku koostamisel lähevad käsunduslepingu täitmise käigus loodud teoste varalised autoriõigused pärast nende valmimist, vastu võtmist ja nende eest tasumist üle Kultuuriministeeriumile, v.a juhul, kui:
1) Eesti näituse osaks on eksponaadid, mis on laenatud eksponeerimiseks kolmandatelt isikutelt, kellele kuuluvad teose varalised õigused ja omandiõigused;
2) loodava teose formaati ja eripära arvestades lepitakse kokku selles, et varalised õigused jäävad siiski autorile; sellisel juhul määratakse lepingus, et avalike vahenditega produtseeritud teoste müügi korral makstakse müügitulust kokku lepitud osa tagasi projekti eelarvesse.
Samuti lähevad Kultuuriministeeriumile üle lepingu täitmise käigus koostatud teoste ja materjalide omandiõigused, kui selles ei lepita kokku teisiti, arvestades loodavate teoste eripära. Varaliste autoriõiguste omandamine ja Eesti väljapaneku omandiõigus loetakse tasutuks lepinguga tellitava töö maksumusega.
12.5. Võidutöö autoritel säilivad kõik isiklikud autoriõigused väljapaneku kontseptsioonile, eksponeeritavatele teostele, kataloogile ja muudele võidutöö autorite poolt kujundatud või valmistatud materjalidele, ja sellega kaasnevad isiklikud õigused. Võidutöö autor(id) annab(vad) käsunduslepingu sõlmimisega Kultuuriministeeriumile tähtajatu litsentsi isiklike õiguste kasutamiseks, va juhul, kui loodava teose formaati ja eripära arvestades lepitakse kokku teisiti.
Seekordse Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku korralduse Kultuuriministeeriumi vastutusele võtmisel oli meie eesmärgiks tagada protsess, mis oleks autoritele ja kuraatoritele maksimaalselt toetav. Soovime lähtuda Eesti väljapaneku produtseerimisel kuraatorprojekti iseloomust ning on kahetsusväärne, et oleme vastupidiselt jätnud autorite ja kuraatorite õiguseid piirava mulje – see ei olnud kindlasti meie taotlus. Jätsime võrreldes varasemate aastatega konkursitingimustest välja mitmeid autorite õiguseid piiravaid punkte ning laiemat käsitlust me kitsendada ei soovinud. Saame aru, et arhitektuurinäitused võivad olla väga erinevas formaadis ning ka õiguste jagunemine vajab erinevat käsitlust lähtuvalt loodava teose formaadist ja eripärast.
Võistlustingimuste sõnastamisel lähtuti eelmiste arhitektuuribiennaalide Eesti väljapanekutest. Erinevalt kunstibiennaalist ei ole arhitektuuribiennaali puhul olnud üldiselt tegu eraldiseisvate nö kunstiväärtusega teoste eksponeerimisega. Eesti väljapanekutena on üldjuhul eksponeeritud ruumispetsiifilisi installatsioone või ülevaatenäitustele omaseid materjale, mis on läinud pärast näituse lõppu sageli hävitamisele. Lähtusime punkti sõnastamisel eesmärgist, et väljapanekut oleks võimalik ka hiljem käidelda, senine praktika arhitektuurinäituste puhul on olnud vastupidine. Punktiga sooviti tagada, et väljapaneku kui ühtse terviku taaskäitluse eest vastutaks ministeerium teose tellijana.
Samas nagu ka punkti esialgseski sõnastuses toodud, on võimalik ka teisiti kokku leppida, ja kui see on teose omapära arvestades õigustatud, siis selle omandiõigus töö autori(te)le jätta (sarnaselt varaliste õigustega). Punkti eesmärk ei ole võtta autorilt sõnaõigust teose järelelu osas.
Vastused kõigile küsimustele lähevad üles järgnevale lingile https://kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/arhitektuur/19-veneetsia-arhitektuuribiennaal. Teine viidatud leht on parandamisel.
Viimati uuendatud 05.06.2024
