Loomemajandusest (creative economy) hakati maailmas tõsisemalt rääkima 1980ndatel, Eestis ja teistes Euroopa riikides paarkümmend aastat hiljem. 2005. aastal viidi Eestis läbi esimene loomemajanduse kaardistus ja analüüs, mille raames püüti sõnastada ka loomemajanduse definitsioon ja määratleda selle alla kuuluvad valdkonnad.
Rahvusvaheliselt kõneldakse nii kultuuri- ja loomesektorist (cultural and creative sector) kui kultuuri- ja loometööstusest (cultural and creative industries).
Kultuurimajandus
Kultuurimajandus (cultural industries) on majandusharu, mis toodab ja levitab kaupu ja teenuseid, millel arvatakse nende arendamise ajal olevat eriomadus, kasutusviis või otstarve, mis hõlmab või edastab kultuurilist väärtust olenemata nende võimalikust kaubanduslikust väärtusest. Siia alla kuuluvad mh näitekunst, kujutav kunst, kultuuripärand, kino, DVD ja video, televisioon ja raadio, videomängud, uus meedia, muusika, raamatud ja trükiväljaanded.
Loomemajandus
Loomemajandus (creative industries) hõlmab peale kultuurimajanduse veel neid majandusharusid, mis kasutavad kultuuri sisendina ja millel on kultuuriline mõõde, kuid mille väljund on peamiselt funktsionaalne (arhitektuur, disain, moekunst, reklaam). Eestis kasutatakse terminit „loomemajandus“ Euroopa Liidus kasutusel oleva termini „kultuuri- ja loomemajandus“ või „kultuuri- ja loometööstus“ tähenduses.
Loomemajanduse sektori määratlus on kokkuleppeline, ajas muutuv ja riigiti või regiooniti mõnevõrra erinev. Eestis on loomemajanduse sektori valdkonnad ja alavaldkonnad järgmised:
Valdkond | Allvaldkond |
---|---|
Arhitektuur | arhitektuur, sisearhitektuur, maastikuarhitektuur; ehituslik insener-tehniline projekteerimine (sidustegevusala) |
Audiovisuaalvaldkond | film ja video, ringhääling |
Disain | toote- ja unikaaldisain, disainiteenused |
Etenduskunstid | teater, tants, festivalid |
Kirjastamine | kirjastamine; trükindus (sidustegevusala) |
Kultuuripärand | käsitöö, muuseumid, raamatukogud |
Kunst | kujutav kunst; kunstitarvete jaemüük, kunstiteoste raamimine, restaureerimine, produktsioon (sidustegevusalad) |
Meelelahutustarkvara | mobiili-, online-, arvuti- ja konsoolimängud; teenuste osutajad mängude arendajatele, importijad, lokaliseerijad (sidustegevusalad) |
Muusika | autorid ja interpreedid, tootmine, elav esitus; erakoolid, muusikariistade valmistamine ja müük, salvestiste paljundus ja müük, kontserdikorralduse abitegevused (sidustegevusalad) |
Reklaam | reklaamindus, meediavahendus |
Statistika
Eesti loomemajanduse sektorit on nüüdseks kaardistatud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt viiel korral. Viimase, 2022. aastal valminud ja aastate 2015-2019 andmeid kajastava kaardistuse põhjal:
- 2019. aastal oli loomemajanduse sektori kogutulu ligi 1,9 miljardit eurot.
- Sektoris oli hõivatud üle 28 000 inimese ehk umbes 4,2% Eesti töötavast rahvastikust.
- Loomemajandusettevõtete ja asutuste arv kasvas nelja aastaga ligikaudu 25% ning kokku oli neid 2019. aasta seisuga üle 10 000.
- Loomemajandussektori eksport oli 2019. aastal 411 miljonit eurot.
Tähtsamad partnerid
EASi ja Kredexi ühendasutuse eesmärkideks on suurendada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, arendada ettevõtlust ja elukeskkonda. EAS on muuhulgas loomemajanduse arendamise meetme rakendusüksus ja elluviija.
Piirkondlikud ja valdkondlikud arenduskeskused
Loomeinkubaatorid ja ärikiirendid
Kontakt
Anu-Maaja Pallok
loomemajandusnõunik
- +372 628 2234
- [email protected]
Viimati uuendatud 30.01.2024