Ringhääling

Eesti ringhäälinguvaldkond koosneb Eesti Rahvusringhäälingust (ERR) ning eraõiguslikest telekanalitest ja raadiojaamadest, samuti ettevõtetest, mis toodavad üldjuhul telesaateid ja -sarju mitmele telekanalile.

Ringhäälingupoliitika kujundamise eest vastutab Kultuuriministeerium. Selle tarvis osaletakse muu hulgas üle-euroopalistes poliitikakujundusprotsessides ja töörühmades.

Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi järgi on Eestis meediapoliitika ning selle regulatsioon ja kontroll üksteisest lahutatud. Eestis täidab sõltumatu meediateenuste regulaatori rolli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).

Eesti telejaamadest tegutseb vabalevis avalik-õiguslik Eesti Rahvusringhääling (ERR) oma telekanalitega ETV, ETV2 ja ETV+. Kaabeltelekanalite arv on suurem.

Statistika

  • Ringhäälingusektor koosneb ligi 90 ettevõttest, kus töötab umbes 1500 inimest
  • ERRis on 2019. aasta seisuga 633 täistööajale taandatud töökohta.
  • 2019. aastal oli riigi toetus ERRile kokku 35 919 349 eurot.

Seadused

Ringhäälingusektorit reguleerivad otseselt meediateenuste seadus ja Eesti Rahvusringhäälingu seadus ning kaudsemalt autoriõiguse seadus.

Euroopa õiguses rakendub audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv.

Audiovisuaalpoliitika ja Euroopa Liit

Euroopa Liidul on selgelt väljendatud audiovisuaalpoliitika, mis põhineb audiovisuaalmeedia teenuste direktiivil ja mida toetatakse programmi „Loov Euroopa“ alamprogrammist „MEDIA“.

Euroopa Liit on piiriüleseid teleringhäälingu teenuseid reguleerinud alates 1989. aastast. Tehnoloogia kiire areng on suurendanud nii traditsiooniliste ringhäälinguteenuste kui ka tellitavate teenuste ulatust, seetõttu on tulnud eeskirju pidevalt ajakohastada.

Euroopa Liidu audiovisuaalpoliitika eesmärk on kaitsta Euroopa ühiseid väärtusi ja kultuurilist mitmekesisust, edendada Euroopa audiovisuaalmeedia teenuste levikut ning reguleerida teleprogrammide piiriülest levi. Euroopa Liidu audiovisuaalpoliitika üks põhisihte on edendada Euroopa päritolu tele- ja filmitoodangut. Selleks kehtestatakse reegleid, mis tagavad, et liikmesmaade telejaamade saateajast kuulub enamik just Euroopa päritolu teostele.

Oluline on ka nõue, et vähemalt 10 protsenti telejaama saateajast kuulub sellest ringhäälinguorganisatsioonist sõltumatute tootjate töödele. Lisaks on kokku lepitud normid alaealiste kaitseks pornograafiat ja vägivalda sisaldavate saadete eest ja inimväärikuse austamise põhimõtted. Samuti on kehtestatud vastulause esitamise õigus ning reklaami ja sponsorluse reeglid, seda eelkõige vaataja huvidest lähtudes.

Tähtsamad partnerid

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet
TTJA viib läbi läbi meediateenuste tegevuslubade konkursse ja kontrollib nende täitmist. Kultuuriministeerium seab konkursside tingimused.

Eesti Rahvusringhääling
Eesti Rahvusringhääling (ERR) on avalik-õiguslik juriidiline isik. ERR annab eetrisse kaht tele- ja viit raadioprogrammi, samuti mitut teemaportaali. ERRi tegevuse raamistiku ja põhiülesanded sätestab rahvusringhäälingu seadus. 

Viimati uuendatud 15.08.2022