Filmikunst

Riigis tegutseb erineva regulaarsusega üle 40 kaasaegse digikino (kokku ligi 100 ekraani). Eesti filmielu korraldab riigi loodud sihtasutus Eesti Filmi Instituut.

Et tagada ühe sajandi jooksul loodud üle 15 000 filmiteose säilimine, on riik toetanud pärandi restaureerimist, digiteerimist ja süstematiseerimist.

Töös on ka filmipärandi massdigiteerimise kava. Väga suure töö on selle nimel teinud Eesti Filmi Andmebaasi loojad, kelle põhieesmärk on koostada Eesti rahvusfilmograafia ja teha see interneti vahendusel kättesaadavaks kõigile huvilistele.

Eesti filmikunsti ajaloost annab ülevaate Lauri Kärki koostatud "Eesti filmiloo lühikonspekt".

Haridus

Eestis saab filmieriala õppida Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis, mis on ühtlasi ainuke kool Põhja-Euroopas, kus on võimalik filmi, televisiooni ja meedia erialasid õppida ka inglise keeles.

Seadused

Filmivaldkond on otseselt seadusega reguleerimata, kuid kaudselt reguleerivad valdkonda loovisikute ja loomeliitude seadus ning autoriõiguse seadus.

Rahastamine

Riik rahastab Eesti filmitootmist peamiselt Eesti Filmi Instituudi ja Kultuurkapitali kaudu. Lisaks on filmitootjatel võimalik taotleda tuge Euroopa Liidu programmidest. 

Kultuuriministeerium jagab tegevustoetusi Eesti Filmi Instituudile, Pimedate Ööde filmifestivalile ja väärtfilmikinodele Artis, Sõprus, Tartu Elektriteater ning Võru kino Kannel.

Valdkonda puudutavale tegevusele jagab toetust ka Eesti Rahvuskultuuri Fond.

2021. aasta riigieelarves on filmitootmise toetamiseks ette nähtud täiendavalt 3 miljonit eurot lisaraha.

Rahvusvaheline tegevus

Kultuuriministeerium on sõlminud filmitootmise koostööleppe Prantsusmaa, Iisraeli ja Lõuna-Koreaga. Suurenenud on riigi toetus ekspordile ja rahvusvahelistumisele (sh tootmine, eksport, rahvusvaheline kaastootmine). 

Käivitunud on Eesti Filmi Instituudi toetuskava Film Estonia, mille eesmärk on soodustada väliskapitali juurdevoolu Eestisse ning Eesti ja välismaiste filmitootjate koostööd audiovisuaalteoste tootmiseks Eestis. 2020. aastal on toetuskava maht riigieelarves 2 miljonit eurot.

Rahvusvaheliste projektide jaoks annab riik raha toetusprogrammist "Eesti kultuur maailmas". See programm toetab projekte, mis soodustavad Eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas kultuuri kaudu ja võimaluste loomist Eesti loovisikutele. Samuti toetatakse kultuurikollektiivide ja loomeettevõtjate pääsu rahvusvahelisele areenile.

Kultuuriministeeriumi ja Eesti Filmi Instituudi esindajad osalevad Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu filmipoliitika töörühmades ja protsessides.

Viimastel aastatel on astutud mitu sammu Eesti filmitööstuse institutsionaalse ja professionaalse arengu nimel – üha rohkem tootmisteenust pakkudes soodustatakse välisfilmide tegemist Eestis. Mitu asutust tegutseb selle heaks, et Eestis võttegruppide teenindamiseks optimaalsed tingimused luua.

Arvukate Eesti produktsioonifirmade, teenusepakkujate, filmiliitude ja -organisatsioonide, levitajate, kinode, arhiivide, filmifestivalide ja -turgude ning autoriõiguse organisatsioonide kohta annab ülevaate Eesti Filmi Instituudi veebileht.

Tähtsamad partnerid

Eesti Filmi Instituut (EFI)
Eesti filmipoliitika elluviija. EFI saab Kultuuriministeeriumi eelarvest tegevustoetust ning toetab selle eest omakorda Eesti filmide loomist, tootmist ja levitamist Eestis ning välismaal, samuti ristmeedia projektide arendamist ning võimalusel ka kvaliteetsete telesarjade arendamist ja tootmist.

EFI hoolitseb ka filmipärandi digiteerimise ja populariseerimise eest ning toetab ka filmiteaduse edenemist Eestis.

EFI-le kuulub Tallinnfilmi kaubamärk ja selle pärand, samuti Tallinnfilmi tütarettevõte kino OÜ Artis. 

Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut (BFM)
BFM on audiovisuaalse valdkonna teadmise ja kogemuse kompetentsikeskus, kus on võimalik õppida bakalaureuse-, magistri- ning doktoriõppes, nii eesti kui ka inglise keeles.

BFMis on võimalus omandada laiahaardeline haridus rahvusvahelises keskkonnas. Kooli õppekavad annavad erialase ettevalmistuse töötamiseks mitmesugustes ametites, mis on seotud filmitootmise, televisiooni, uue meedia, kommunikatsiooni, koreograafia, kunsti ja muusikaga.

Loomeliidud ja esindusorganisatsioonid

Eesti Kinoliit
Eesti Dokumentalistide Gild
Eesti Filmirežissööride Gild
Eesti Stsenaristide Gild
Eesti Animatsiooni Liit
Eesti Filmioperaatorite Liit
Eesti Kaamerameeste Liit
Eesti Filmitootjate Liit
Eesti Rahvuslik Produtsentide Ühing
Eesti Audiovisuaalautorite Liit
Eesti Filmi- ja Videoamatööride Ühing
Eesti Filmiajakirjanike Ühing
Eesti Filmitööstuse Klaster
Eesti Näitlejate Liit

Kontakt

Karlo Funk

audiovisuaal- ja digikultuuri nõunik

Viimati uuendatud 31.01.2024