Arhitektuuripoliitika

Eesti arhitektuuripoliitika põhineb samanimelisel dokumendil "Eesti arhitektuuripoliitika", mille Vabariigi Valitsus 2002. aasta 22. oktoobril heaks kiitis. Arhitektuuripoliitika siht on käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada selle väärtust.

Mida dokument reguleerib?

Dokumendis on esile toodud asjaosaliste kohustused ja vastutus.

RIIK
Riik vastutab elukeskkonna eest. Turvaline, hästi toimiv ja hea ehituskunstilise kvaliteediga keskkond on igaühe põhiõigus, mille riik tagab seaduste ja elukorraldusega.

KOHALIK OMAVALITSUS
Planeerimise, kavandamise ja ehitusala korralduse eest vastutab kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus saab kehtestada ja rakendada kohalikke reeglistikke (nt ehitusmäärusi), pikaajalisi programme ja strateegiaid planeerimise ja arhitektuurse kavandamise kohta, samuti koordineerida planeerimist selleks teenust ostes või ise planeeringuid koostades. 

ERA- JA KOLMAS SEKTOR
Tellijal on vabadus tegutseda tingimusel, et ta ei sea ohtu inimeste elu ega kahjusta kellegi õigusi. Selleks tuleb kinni pidada ehitusnormidest ja oma tegevus teistega kooskõlastada. Era- ja kolmas sektor on avaliku sektori partnerid esteetiliselt kõrgeväärtusliku elukeskkonna loomisel. 

Mis on arhitekti kohustused?

Dokument käsitleb arhitekti elukutse kohustusi ja vastutust.

Eesti professionaalseid arhitekte ühendab 1922. aastal loodud Eesti Arhitektide Liit.

Arhitekt on spetsialist, kelle professionaalsuse määrab tema hariduse tase. Arhitektuuripoliitikat peab toetama hariduspoliitika.

Arhitekti suhe ühiskonnaga ei ole üksnes esteetikakeskne, vaid ka sotsiaalse mõõtmega. Viimasele annavad aluse riigi usaldus ja ühiskond, kes tunnustab arhitekti kui elukeskkonna kujundajat. 

Elukeskkonna kvaliteet oleneb arhitekti kui selle keskkonna kavandaja professionaalsusest ja kutse-eetikast.

Arhitektide professionaalsusest oleneb suurte materiaalsete vahendite paigutus, millega kaasneb suur vastutus ühiskonna ees.

Mis on arhitektuuripoliitika eesmärk?

Dokumendi järgi on Eesti arhitektuuripoliitikal kuus suuremat eesmärki:

  • käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada selle väärtust;
  • luua eeldused elanikkonna sotsiaalseid vajadusi rahuldava, turvalise ja harmoonilise elukeskkonna kujundamiseks;
  • süvendada ühiskonna vastutustunnet oma elukeskkonna ees, edendades arhitektuurikasvatust ja arhitektuuri populariseerimist;
  • toetada ruumilist planeerimist, väärtarhitektuuri loomist ja kvaliteetset ehitust;
  • toetada arhitektuurihariduse ning arhitektuuri, planeerimise, linnaehituse, ehitustehnoloogia ja ehitusmaterjalide uurimise arengut;
  • edendada soodustavate meetmetega arhitektuuripärandi kui rahvuskultuuri ajaloo ühe kandja säilitamist.

Viimati uuendatud 20.09.2020