Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia

Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadusest tulenevate vähemusrahvuse kultuuriautonoomia eesmärkide täitmisele kaasa aitamiseks eraldab Kultuuriministeerium registreeritud kultuuriomavalitsustele tegevustoetust ja projektitoetust kultuurinõukogu valimiste läbiviimiseks.

Esimene vähemusrahvusi puudutav seadus – vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuse seadus – võeti vastu 12. veebruaril 1925.

Nimetatud seaduse alusel võisid moodustada kultuuriomavalitsusi tollaste suurimate rahvusvähemuste - saksa, vene, rootsi ja juudi rahvusest isikud. Kultuuriomavalitsuse moodustamiseni jõudsid Eesti tollastest vähemustest 1925. aastal saksa ja 1926. aastal juudi kogukond. Venelased ja rootslased oma kultuuriomavalitsuste loomiseni teisemaailmasõja eelsel perioodil ei jõudnud. Rootslaste ja venelaste puhul oli küllalt oluline tõik, et kompaktne asustus võimaldas rahvuskultuurilisi probleeme lahendada kohalike omavalitsuste abil. Kultuuriomavalitsused likvideeriti 1940. a nõukogude võimu perioodil.

1980. aastate keskel alguse saanud perestroika ja Eesti iseseisvusliikumine panid aluse rahvusvähemuste kultuuriseltside ja ühenduste taastekkele. Põhiseaduse § 50 sätestab, et vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 26. oktoobril 1993. a võttis riigikogu vastu „Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse“ (edaspidi VRKAS).

Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse põhieesmärkideks on emakeelse õppe korraldamine, rahvuslike organisatsioonide moodustamine, kultuuriürituste korraldamine, vähemusrahvuse kultuuri ja hariduse edendamiseks fondide ja stipendiumide ja preemiate asutamine ning määramine.

VRKAS kohaselt võivad vähemusrahvuse kultuuriomavalitsusi moodustada saksa, vene, rootsi ja juudi rahvusest Eesti kodanikud ja nendest vähemusrahvustest Eesti kodanikud, kelle arv Eestis on üle 3000. Kultuuriomavalitsuse tegevuses saavad osaleda ka inimesed, kes ei ole Eesti kodanikud, kuid nad ei saa valida ega olla valitud selle juhtorganisse.

Kultuuriautonoomia moodustamise eeltingimus on rahvusnimekirja koostamine. Vastavalt VRKAS-le saavad selle nimekirja alusel toimuda vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimised. Rahvusnimekirja koostamise õigus on vähemusrahvuste kultuuriühingutel või nende liitudel.

6. mail 2003. a kinnitas Vabariigi Valitsus määrusega „Vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimise eeskirja“. Kultuurinõukogu on kultuuriomavalitsuse juhtorgan, mis valitakse otsestel ja ühetaolistel valimistel. Kultuurinõukogu valimised toimuvad iga kolme aasta järel.

Eestis on kultuurautonoomia soomlastel (alates 2004. a) ja rootslastel (2007. a).

Kontakt

Mall Saul

kultuurilise mitmekesisuse
osakonna nõunik

Viimati uuendatud 10.01.2024