Rahvusvähemuste ja rahvuskaaslaste toetamine

Eestis elab peale eestlaste ligi 200 rahvuse esindajaid, kuigi kolme neljandiku puhul on tegu väga väikese kogukonnaga, kuhu kuulub alla 100 inimese. Suuremad rahvusrühmad on venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased. Rahvusi, kelle esindajaid elab Eestis rohkem kui 1000 on rahvastikuregistri andmetel 14.

Maailma kõigis demokraatlikes riikides on vähemusrahvuste õigused kaitstud seaduste ja rahvusvaheliste lepingutega. Eesti põhiseadus sätestab: „Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus“ (§ 49). Eesti on liitunud rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooniga, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti jt rahvusvähemuste õigusi kaitsvate rahvusvaheliste lepingutega. Euroopa Nõukogu liikmesriigid, sh Eesti, on ratifitseerinud vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni. Konventsiooniga liitudes kohustub riik looma eeldusi, mis on vajalikud vähemusrahvusesse kuuluvatele isikutele oma kultuuri alalhoidmiseks ja arendamiseks ning oma identiteedi olemuslike elementide, täpsemalt religiooni, keele, traditsioonide ja kultuuripärandi säilitamiseks.

Oma keele ja kultuuri säilitamise nimel koonduvad samast rahvusest inimesed Eestis rahvusvähemuste kultuuriseltsidesse või moodustavad kultuuriomavalitsusi. Kui 1989. aastal oli Eestis registreeritud 22 rahvuskultuuriseltsi, siis 2020. aastal on neid üle 300. Suuremat osa seltsidest ühendavad katusorganisatsioonid. Soomlased (alates 2004. aastast) ja rootslased (alates 2007. aastast) on organiseerunud vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse alusel. Rahvusvähemuste kultuuriseltside ja katusorganisatsioonide kontaktid on leitavad Integratsiooni SA lehel.

Kultuuriministeerium kureerib Rahvusvähemuste kultuurinõukoja ning Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlaua tegevusi, kuhu kuuluvad rahvusvähemuste organisatsioonide esindajad. Lisaks on loodud eraldi romade lõimumise nõukoda romade lõimumise toetamiseks.

Hõimurahvastele (ehk soome-ugri ja samojeedi rahvastele) suunatud tegevusi ja koostööd koordineerib MTÜ Fenno-Ugria Asutus.

Eesti kultuuri ja kodumaaga ühenduses püsida on oluline ka välismaal elades. Kultuurisidemete säilitamiseks väliseestlastega toetab Kultuuriministeerium väliseesti kultuuriorganisatsioone, kes soovivad edendada ja hoida Eesti kultuurielu aktiivsena ka väljaspool riigipiire.

Viimastel aastatel on kasvanud Eestisse naasjate arv. Tagasipöördujad, kes tulevad sageli koos laste ja perega, aitavad kõige otsesemalt kaasa Eesti rahvastiku arengule ja kestmisele.

Viimati uuendatud 25.10.2020