Teema-aastad

Kultuuriministeerium on teema-aastaid ellu kutsunud alates 2000. aastast. Kultuurivaldkonna teema-aastad on kinnitatud kuni aastani 2025. 2024 on kultuuririkkuse aasta, mis tutvustab Eestis elavate eri rahvaste mitmekesist kultuuri ja traditsioone ning Eesti oma unikaalseid kultuuriruume ja kogukondi.

Teema-aastate määramise aluseks on kantsleri 24.08.2020 käskkiri nr 159. Iga teema-aasta sisuline eestvedaja on mõni valdkondlik organisatsioon.

Informatsiooni saab küsida Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast.

2024 – kultuuririkkuse aasta

2024. aastal tähistame teema-aastana Eesti kultuuririkkust. Märkame, väärtustame ja hoiame Eesti mitmekesist kultuuriruumi, mida loome ühiselt erinevate kogukondade ja rahvastega. Kultuuririkkuse aasta korraldamist veab eest Integratsiooni Sihtasutus.

Teema-aasta kohta saab lisateavet kultuuririkkuse aasta kodulehelt

Saabuvad teema-aastad

2025 - eesti raamat 500

2025. aastal tähistatakse teema-aasta raames 500 aasta möödumist teadaolevalt esimese eestikeelse raamatu sünnist.

Varasemad teema-aastad

Aasta eesmärk oli tekitada ühiskonnas rohkem huvi liikumisharrastuse ja tervislikumate eluviiside vastu ning seeläbi suurendada regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arvu Eestis. Liikumisaastal pöörati põhitähelepanu eelkõige mitteaktiivsetele inimestele: lastele, noortele, peredele ning kesk- ja vanemaealistele. Igal kuul võeti fookusesse ning tutvustati kõigile jõukohaseid ja kättesaadavaid võimalusi hea enesetunde ja tervise nimel liikumiseks.

Vaata lisaks: Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse kodulehekülg

Raamatukogude aastal pöörati pilk raamatukogudele ning uuriti lähemalt, mida pakuvad oma lugejatele ligi 900 raamatukogu üle Eesti. Teema-aasta oli mõtteliselt jaotatud neljaks. Aasta esimesel kolmel kuul keskenduti raamatukogudele kui kirjandus- ja kultuurikeskustele, kevadel tutvustati raamatukogude võimalusi tegutseda kogukonnakeskusena, suvekuudel tulid raamatukogud tavapärastest ruumidest väljaspoole ja aasta viimased neli kuud pühendati tuleviku raamatukogule. Raamatukogude teema-aastat viis ellu Eesti Rahvusraamatukogu.

Vaata lisaks: Raamatukogude aasta kodulehekülg

Aasta korraldati eesmärgiga, et uued põlvkonnad võtaksid omaks meie oma elava kultuuri ja pärandi ning digilahendused oleksid sellele toeks. Aasta tegevusi ning sündmusi viisid läbi Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Rahvusraamatukogu. 

Vaata lisaks: Digikultuuriaasta Facebookis

2019. aastal möödus esimesest laulupeost 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimus 20. korda. Seetõttu kuulutati 2019. aasta laulu- ja tantsupeo liikumise teemaaastaks, mida juhtis Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. 

2018. aastal tähistati Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Ka teema-aasta sündmused olid seotud riigi juubeliaastaga. Lisaks oli 2018. aasta Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu ühisotsusel kuulutatud Euroopa kultuuripärandiaastaks.

Vaata lisaks: Euroopa kultuuripärandiaasta Facebookis

2017. aasta oli laste ja noorte kultuuriaasta, mis väärtustas meie järelkasvu nii looja kui publikuna, sidus kultuuri eri valdkondi ning koondas hulgaliselt mitmesuguseid ettevõtmisi nii väikestele kui ka suurtele. Laste ja noorte kultuuriaasta tunnuslause oli "Mina ka!". Teema-aasta läbiviimist koordineeris Eesti Lastekirjanduse Keskus.

2016. aasta oli merekultuuriaasta ja selle motoks oli "Näoga mere poole".
Teema-aasta eesmärk oli näidata, et meri on ka meie ajalugu, töö, toit, kultuur, haridus, traditsioonid, uskumused jpm.

2015. aasta oli Eestis kuulutatud muusika-aastaks. Muusika-aasta raames toimusid erinevad kontserdid, festivalid, konkursid, konverentsid, koolikontserdid, loengud, näitused jpm. 2015. aastal sai helilooja Arvo Pärt 80. aastaseks ja helilooja Veljo Tormis 85, traditsiooniliselt toimus 1. oktoobril ka üle-Eestiline rahvusvahelise muusikapäeva tähistamine.

2014. aasta oli Eestis liikumisaasta. Liikumisaasta eesmärk oli suurendada regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arvu. Teema-aasta olulisim siht oli tõsta teadlikkust sellest, et liikumisharrastusega saab tegeleda pea igal ajal ja kohas ning et regulaarne liikumine peaks olema iga inimese argipäeva lahutamatu osa. Aasta jooksul tutvustati erinevaid võimalusi liikumisharrastusega tegelemiseks, olgu see siis rahvatants või tervisesport, ning kutsuti inimesi üles osa saama kõigest sellest positiivsest, mida liikumine pakub.
Liikumisaasta 2014 viis ellu Eesti Olümpiakomitee.

Kultuuripärandi aasta oli ellu kutsutud selleks, et tuua inimestele lähemale arusaam, et kõik see, mida me loome täna, on meie jälg ajalukku. Pärandiaasta juhtmõte oli "Pärijata pole pärandit". Kultuuripärandi aasta raames toimus hulk erinevaid üritusi üle Eesti, mis olid seotud ka Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva tähistamisega.

Filmiaastaga tähistati Eesti filmikunsti sajandijuubelit - 1912. aastal linastus Tartu kinos Illusioon Johannes Pääsukese esimene filmipala, lühifilm Vene katselendur Sergei Utotškini vigurlendudest Tartu kohal. Eesti filmi 100. aastapäeva tähistamiseks algatati programm „Eesti film 100/Eesti filmi aasta“, mille olulisemad tegevussuunad olid filmipärandi taastamine ja kaasajastamine, võimaluste loomine filmiajaloo uurimiseks ja teadvustamiseks ning Eesti filmi laialdane tutvustamine ja väärtustamine nii kodu- kui ka välismaal.

2011. aastal kandis Tallinn koos Soome linna Turuga Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

Lugemisaasta eesmärk oli tuua fookusesse lugemine ning olla vastukaaluks vähenevale lugemusele.

Vaata lisaks: Lugemisaasta Facebookis

Muuseumiaasta eesmärk oli pöörata tähelepanu meid ümbritsevale kultuuripärandile läbi muuseumide vaatenurga. Tutvustada meie ligi 250 muuseumi tegevusi, nendes tehtavat tööd kultuuripärandi säilitamisel, hoidmisel ja tutvustamisel, tuua nähtavale muuseumides oma igapäevast tööd tegevad inimesed, väärtustada enam kui 200 aasta jooksul tehtut.

Arhitektuuriaasta korraldati, et tähistada 90 aasta möödumist professionaalse arhitektuurihariduse algusest Eestis. Arhitektuuriaastaga sooviti pöörata tähelepanu arhitektuurile kui keskkonnale ja kultuurile, arhitektuurile kui inimese ja ruumi kokkuseadjale ning arhitektuurile kui ehitamise kunstile.

Vaata lisaks: arhitektuuriaasta tutvustus Arhitektide Liidu veebilehel

Disainiaastaga tähistati 40 aasta möödumist disainihariduse andmise algusest, sooviti tähtsustada disaini ettevõtjate silmis ning tutvustada antud tegevusala laiemale üldsusele. Disainiaasta kestis 14.09.2006 - 6.11.2007.

Vaata lisaks: Vikipeedia artikkel Disainiaasta kohta

Teatriaasta tähistas 100 aasta möödumist Eesti kutselise teatri sünnist. 1906. aastal avati uus, juugendstiilis Vanemuise teatrimaja. Sama aasta septembris kuulutati Paul Pinna ja Theodor Altermanni eestvedamisel kutseliseks ka Estonia teater.

Kunstiaasta eesmärk oli pöörata kogu ühiskonna tähelepanu kunsti võimalustele ja rollile Eestis. Aasta vältel korraldati noori kaasavaid, kunstihuvi ja -teadlikkust tõstvaid kunstiprojekte üle Eesti.

Aprillist 2000 kuni aprillini 2001 tähistati Eesti Raamatu Aastat, mille eesmärk oli muu hulgas väärtustada Eesti raamatut ja propageerida ühiskonnas raamatukultuuri.

Vaata lisaks: Vikipeedia artikkel Eesti raamatu aasta kohta

Viimati uuendatud 09.01.2024