Vanalinnade elavam tulevik

31.05.2021 | 10:00

Hiljuti lõppes taotlusvoor „Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnasüdametes“. Sellega paralleelselt on muinsuskaitseamet koos Norra kultuuripärandi ametiga juba aasta aega töötanud projektiga „Ajalooliste linnasüdamete elavdamine kultuuripärandi kaudu”, mille eesmärk on tuua 30 kuuks ajaloolised linnasüdamed suurema tähelepanu alla. Partnerprojekt puudutab üheksat Eesti väikelinna – Paidet, Rakveret, Võrut, Valgat, Lihulat, Pärnut, Kuressaaret, Haapsalut ja Viljandit. Projektist kirjutab lähemalt muinsuskaitseameti ehitiste valdkonna projektijuht Kaija-Luisa Kurik.
    • Jaga

Kuigi kõigil neil ajaloolistel linnasüdametel on oma identiteet, iseloomustavad neid paljuski sarnased väljakutsed ja ka võimalused. Näiteks kahanev rahvaarv, ääremaastumine, hooajalisuse mõjud, aga ka väärtuslik arhitektuurne keskkond ning ruumiline järjepidevus. Järjest enam leiavad väikelinnade elanikud, et ajalooliselt mitmekesine linnakeskkond on väärtuslik nii elu- kui töökeskkonnana. Hästi toimivas väikelinna südames on kõik eluks vajalik käe-jala juures.

Programm, mis koosneb nii avalikest üritustest kui trükiste ning muude materjalide koostamisest, loob platvormi ajaloolise linnaruumi mõtestamiseks ja elavdamiseks ning panustab uute kasutuste loomisesse linnasüdametes. Muinsuskaitseamet rõhutab „pehmete tegevuste“ ning avaliku arutelu olulisust linnasüdamete elavdamisel, avab pärandipõhise arengu (heritage-led development) ning hoonete taaskasutuse (adaptive reuse) võimalusi.

Teadlikkuse tõstmine läbi avatud arutelude

Ühe olulisema tegevusena korraldavad muinsuskaitseamet ning Norra kultuuripärandi amet üheskoos mitmesuguseid avalikke üritusi. Vestlusringides ning töötubades mõtestatakse, mida tähendab kestlik vanalinn, kuidas mõjutab hooajalisus meie linnasüdameid, milline on kogukonna roll vanalinnade elavdamisel ning kuidas luua uusi kasutusi tühjalt seisvatele hoonetele. Heade praktikate vahetamine rahvusvaheliselt on väärtuslik mõlemale osapoolele. Lisaks tehakse koostööd mitmete ruumiekspertidega näiteks Linnalaborist ja Ruumiringlusest, aga ka kohalike elanike ning hoonete omanikega.

Maikuus algas vestlusringide sari „Elavad vanalinnad“, mis tutvustab taotlusvoorust toetust saanud hooneid lähemalt ja mõnda neist on võimalik isegi virtuaalselt külastada. Samuti on vestlusringides oluliseks küsimuseks, millised võiksid olla vanalinnad tulevikus ja mida saaksime selleks juba täna ära teha.

Järgmised planeeritud avalikud üritused on vanalinnade elavdamisele keskenduv paneeldiskussioon „(Vana)linna elama!” arvamusfestivalil, kus küsime, mis teeb ajaloolise linnakeskkonna väärtuslikuks elupaigaks, ning pärandipõhise arengu teemaline konverents augusti lõpus. Konverentsi kohta leiab peagi infot muinsuskaitseameti kodulehelt ning sotsiaalmeediast. Lisaks on projekti käigus plaanis korraldada töötube restaureerimistoetuse saanud objektidel, toimuvad ka koolitused omavalitsustele ning kogukondadele. 

Vanalinnad kaante vahele

Projekti ühe tulemusena valmib üheksast trükisest koosnev kollektsioon „Elav vanalinn”, mille eesmärk on luua värvikas sissevaade ajaloolistesse linnasüdametesse, avada nende linnaruumide eripärasid ja kujunemislugu. Trükistes väärtustatakse kaasaegset linnaruumi kogu oma mitmekesisuses, vaadeldakse vanalinnu urbanisti, ajaloolase ning elaniku pilguga. Muu hulgas leiavad kajastust põnevad restaureerimisprojektid, uute keskväljakute mõju linnaruumis ning elanike lood. Projekti hiljuti valminud visuaalne identiteet toetab kaasaegse disainikeele ning julge värvivalikuga mõtet, et vanalinnad on rikkalikud kaasaegsed elukeskkonnad, mida iseloomustavad eelkõige väärtuslik, inimsõbralik ja mitmekesine linnakeskkond. Lisaks on koostamisel jalutuskaardid, mis viivad kasutaja linnaretkele läbi muinsuskaitsealade väärtuslike hoonete ning arhitektuursete detailide, informatsioonitahvlid ning näitused avalikus ruumis. 

„Pehmetel tegevustel“ on hoiakute muutmisel oluline roll, kuid ka koostöö loomiseks on oluline, et kultuuripärandist räägitaks ja mitte ainult muinsuskaitse valdkonnas. Linnasüdamete kestlikkus on väikelinnade arengu võti ning valdkondade vaheline koostöö elavate linnakeskkondade loomisel asendamatu. 

  • Projekti finantseeritakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmist "Kohalik areng ja vaesuse vähendamine", mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein.
  • Projekti tegevustega saab end kursis hoida siin.
  • Projektist on valminud ka video, mida saab vaadata siit.

Kaija-Luisa Kurik

Muinsuskaitseameti ehitiste valdkonna projektijuht